Lugeja küsib: kas üürileandja tohib küsida maakleritasu, kuigi otsib ise üürilise?

Liis Velsker
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kortermaja.
Kortermaja. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

Tarbija24 lugeja soovib teada, kas üürileandjal on õigus küsida üüriliselt nn maakleritasu, kuigi ta otsib ise maakleri teenust kasutamata uue üürniku.

«Leidsin endale ja tüdruksõbrale kena korteri Tallinnas ja tahtsime seda ära võtta, kui üürileandja ütles, et ta küsib minu käest lisaks maakleritasu mitusada eurot. Ma ütlesin talle, et nii ei lähe kohe mitte. Tema ütles, et otsigu ma siis uus korter. Kas tal on õigus küsida minu käest seda raha? Ma ju spetsiaalselt otsisin korterit otse omanikult,» kirjeldas mees.

Vastab õigusbüroo Lepmets & Nõges jurist Ott Lepmets:

Eesti tsiviilõiguses kehtib eraautonoomia põhimõte, mille üheks väljundiks on lepinguvabaduse printsiip. Viimane tagab lepingu pooltele võimaluse leppida ise kokku lepingu tingimustes. Seda tuleb pidada silmas ka käesoleva juhtumi puhul. Üürileandjal on õigus küsida tasu lepingu sõlmimisele eelneva tegevuse eest. Olgu selleks siis kulunud aeg, sõidetud kilomeetrid või reklaamile kulutatud rahasumma. Olukorras, kus üürileandja lepingueelsed nõudmised ei ole üürnikule meelepärased, on üürnikul õigus üürida vajalikud ruumid sobivamatel tingimustel mõnelt teiselt üürileandjalt.

Käesoleval juhul tekitab ilmselt segadust termini «maakleritasu» kasutus. Võlaõigusseadus peab maakleri all silmas isikut, kes vahendab teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga. Kuivõrd maaklerit ei ole kasutatud, ei ole kohane ka üürileandja poolt nõutavate summade nimetamine maakleritasuks. Sellegipoolest ei muuda vale mõistekasutus kogu tegevust õigusvastaseks. Nii üürnikul kui ka üürileandjal on õigus nimetada tingimused, mille täitmisel ta nõustub üürilepingu sõlmimisega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles