Rail Balticu planeeritav trass jätab loomad ühele ja sööda teisele poole

Liisu Arumäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisberg.
Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisberg. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kehtna valla külade ja ettevõtete esindajad pöördusid Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole palvega vaadata üle Rail Balticu praegune planeeritav raudteetrass Kehtna vallas.

Kirjas seisab muuhulgas, et praeguse trassi teostumisel hävivad piirkonna elujõulised ja toimivad külad, lõigatakse pooleks aktiivselt tegutsevad talukohad ning küsitavaks muutub põllumassiivide harimine ja loomade karjatamise võimalikkus.

Seda kinnitab üks pöördumise autoritest, Kehtna Mõisa OÜ juhatuse esimees Märt Riisenberg, kelle maa planeeritav trass pooleks lõikaks. Riisenbergi sõnul poolitab trass osad põllud nii, et nende harimine muutub mõttetuks, kuna teisele poole raudteed jääb suurte põllutöömasinate jaoks liiga väike maalapp või ei pääse ühel pool raudteed asuvast siloaugust teisele poole loomade juurde sööta viima.

«Peame teisele poole raudteed saamiseks hakkama söödakoormatega mitmekümnekilomeetriseid ringe tegema, mis teeks aastas umbes 10 000 lisakilomeetri võrra bensiinikulu ja traktorite amortisatsiooni. Nende lisakulude eest aga keegi meil piimahinda ei tõsta,» rääkis Riisenberg. «Kuna Rail Balticu poolt pole kindlat infot, mida uskuda, ei teagi hetkel, kas tuleb tootmine kokku tõmmata või üldse ära lõpetada,» lisas ta.

Rail Balticu trasside avalikud arutelud toimuvad oktoobris maakondade kohalikes omavalitsustes.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles