Eesti põllumees: miks mu kaup poes nii kallis on

Eesti juurikas teeb enne poeletile jõudmist suure ringi. Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Kodumaiste aiasaaduste hinnad ajavad põllumehe sõnul poeletil kõrgeks poekettide mugavus ja protsendipõhine juurdehindlus.

«Juurikad käivad läbi pika tee, enne kui letile jõuavad,» kirjutas Tarbija24 ühendust võtnud kartulikasvataja, kes palus oma nime mitte avaldada, sest soovib ka edaspidi Eesti poodides oma mugulaid müüa.

Kõigepealt saadetakse köögiviljad hulgilattu, mis korjab kokku päevatellimused poodidelt ja saadab logistikakeskusesse. See liigutus lisab hinnale 15 kuni 25 protsenti.

«Logistikakeskus veab laiali poodidesse ja seitse protsenti jälle juures,» kirjutab mees. Pood lisab hinnale omalt poolt 35 protsenti, lisaks veel käibemaks 20 protsenti.

«Nii sõidavad ka Tartus müüki tulevad Tartust pärit juurikad. Kinni maksavad sellise ringi tootjad ja tarbijad, võidavad kett ja hulgiladu,» tõdeb mees. Ta tõi näite, et talve poole makstakse Eesti tomatikasvatajale Tallinna hulgilaos 2 eurot kilost, kuid Hollandi tomat jõuab kohale 1 euro/kg. «Poes on siis hinnad vastavalt 4 ja 2 ehk Eesti kalli tomati müümine maksab kaks ja importkauba müümine üks euro. Töö on ju täpselt sama?» imestab ta.

Põllumees on veendunud, et Eesti juurikate kalli hinna puhul on probleem kettide mugavuses ja protsendipõhises juurdehindluses. «Lisaks tekivad hulgilaol vahetevahel probleemid importkaubast lahtisaamisel ja siis on ikka särk lähemal ja hoitakse meelega kodumaist tagasi küll suurema juurdehindlusega või mingi muu nipiga,» on kartulikasvataja veendunud. Ta tõi ka Postimehe veergudele jõudnud näite, kui  19. juunil Laheotsa pakitud Rootsi kartulid vedelesid poodides veel juuli lõpus.