Kas tööl peaks olema hea või on see liigne luksus?

Töökoht. Foto: SCANPIX

Tööheaolu konsultant Kaire Piirsalu kirjutab Novi arengukeskuse blogis, millised on ohumärgid, et tööheaoluga pole kõik korras.

Ajal, mil õppisin tööheaolu põhimõtteid ja juhtimist, juhtusin vestlema oma hea tuttavaga Lõuna-Eestist. Rääkides talle, millega tegelen, arvas tema, et see on küll üks heaoluühiskonna teema - nende kandis ei mõtle heaolust keegi, kõik on harjunud, et lihtsalt kuidagi tuleb raha teenida ning töö on töö. 

Võib ka nii ja kindlasti ongi tööheaolu, töötajate kaasamine ning ettevõttega sidumine pigem arenenud ühiskonna tunnuseks. Küll aga on kindlasti ka igal pool ja igal ajal inimesi, kes tunnevad oma tegemistest rõõmu ja rahulolu, kelle elu tänu sobivale tööle on sisukam ning kes ei pea kannatama pingepeavalusid, kehva und ning teisi tööstressi sümptomeid. 

Inimene on tervik ning olukord, kus ühes vallas on pinged, avaldab varem või hiljem mõju ka muudes eluvaldkondades. Seega iseenda kvaliteetsema elu huvides tasuks järgmiste ohumärkide korral võtta ette mõttetöö ning analüüsida, milliseid muutusi oleks vaja ette võtta.

Ohumärgid:

·        liiga pikad või liiga lühikesed tööpäevad (lühike tööpäev ei tähenda ainult töö juures viibimist, vaid ka lühikest produktiivset tööaega)

·        kergesti ärritumine

·        unustamine

·        keskendumisraskused

·        vähene jõudlus nii tööl kui muudes asjades (asjad kipuvad venima, ei saa ega saa tehtud)

·        ebaselged prioriteedid (suur ajakulu ebaolulistele asjadele, samas kui olulised tegevused ei edene)

·        füüsilised vaevused: erinevad valud, unetus ja/või pidev väsimus, kergesti haigestumine viirushaigustesse

·        kasvav ebasümpaatia või isegi vaenulikkus teiste inimeste (näiteks mõnede kolleegide või klientide) vastu 

·        pidev kriitiline ja negatiivne sisekõne
 

Mida rohkem on ohumärke, seda aktuaalsem on olukord. Ka siin kehtib vanasõna: mida varem, seda parem, ehk et lahendusi on lihtsam leida, kui stress ei ole liiga suureks paisunud ning suudame veel optimistlikult ja positiivselt mõelda. 

Kes vastutab minu tööheaolu eest?

Kui ma pole ettevõtja ja töötan mõne ettevõtte heaks, siis kindlasti on sellel ettevõttel vastutus luua töökeskkond, mis tööheaolu hoiab või kasvatab, mitte seda ei kahanda. Siiski lõplikud valikud ja vastutus jäävad ikkagi töötajale endale. Millist tööd või töökohta valida, milliseid oskuseid arendada, milliseid eesmärke seada, kuidas arendada suhteid ennast ümbritsevate inimestega, kuidas ennast hoida - seda saame ainult ise otsustada.