Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

CV kui sinu kogemuste ja isiksuse peegel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Internet

Elu näitab, et vajadus CV ehk elulookirjelduse järele võib tekkida ootamatult, mõnel juba 13–14-aastaselt, seetõttu tasuks seda tähtsat dokumenti tööportaalis või arvutis pidevalt täiendada.

Soovitame CVd (Curriculum Vitae) ehk elulugu pidevalt kirjutada või vähemasti teha sellesse märkmeid oma suurematest saavutustest ja läbitud koolitustest – tihtilugu tekib vajadus CV järele ootamatult ja ühel hetkel tühja arvutiekraani ees istudes on väga keeruline eelmiste töö- või praktikakogemuste alguse ja lõpuaegu ning läbitud koolitusi, nende nimesid ja muid üksikasju täpselt kirja saada.

Muidugi võiks ju ka küsida, miks on üldse CVd vaja. Kas ei ole selline formaalselt kuiv dokument ajast ja arust? Kui aga mõelda ametlikule värbamisprotsessile, võib selle dokumendi olemasolu eristada töövestlusele kutsutud kandidaati sellest võimalusest ilma jäänud kandidaadist.

Uut inimest otsival tööandjal oleks raske teha oma esmaseid otsuseid vaid sissejuhatava sooviavalduse ja paari põhjenduse alusel, miks mingit inimest tuleks kindlasti vabale positsioonile valida. Üldjuhul soovivad tööandjad teada, kas inimesel on mingi kogemus selles valdkonnas, kas tal on eeldatav haridus, aga ka seda, millega ta tegeleb vabal ajal.

Näiteks spordialad ja hobid, millega kandidaat tegeleb, ütlevad tihtilugu tema kohta üsna palju. Võiks ju öelda, et eelnevalt mainitut saaks teada ka telefoni teel või silmast silma vesteldes. Tihtilugu on aga konkurssidel paarkümmend, äärmuslikel juhtudel koguni sadu kandidaate.

Sellises olukorras ei jätku tööandjatel aega teha kõigiga kas telefoniintervjuud või kontoris kohtuda. Muidugi pakuks internetiajastu veel igasuguseid videotutvustuse võimalusi, aga enamasti on sellised lahendused samuti ajamahukad.

CV kui väljakujunenud formaat annab võimaluse kandidaate omavahel kiirelt võrrelda ja saada esmane ülevaade, kas inimene võiks ühele või teisele kohale sobida. Enamik muid formaate selle teadasaamiseks nõuab nii kandidaadilt kui ka värbajalt rohkem aega ja muid ressursse.

Seepärast soovibki enamik tööandjaid kandidaatidelt CVsid ning ilma CVta formaalset kandideerimisprotsessi läbida on sama hästi kui võimatu. Isegi kui tutvuste kaudu tööd otsida, soovitakse tihtilugu ikkagi CVd näha, kui potentsiaalne tööandja pole juhtumisi inimese elukäiguga just isiklikult hästi kursis.

Samas soovitame peale CV oma kandideerimissooviga kaasa panna ka motivatsioonikirja või näiteks klienditeenindaja või mõne loovtöö positsiooni puhul ka ennast tutvustava video või põhjenduse, miks tasuks kandidaatide seast just sind valida.

Igasugune lisapingutus annab üldiselt tööandja silmis lisapunkte. Samas tuleb kindlasti veenduda, et lisapingutuse tulemus jääks hea maitse piiridesse ning annaks kandideerimisavaldusele midagi juurde.

Kandideerides võikski püüda panna end mõttes tööandja kingadesse ja vaadata oma CVd ja muid kandideerimisdokumente selle pilguga, et kui ma oleksin ise tööandja, siis mida neist välja loeksin ja mida sooviksin saabunud dokumentidest esmalt leida. Nii mõeldes ja parendusi tehes võib enda kandidatuuri konkurentsivõimelisemaks kujundada.
----------------------------------------------------

Elulugu koostades ole loominguline, aga mitte ülearu

Hea CV koostamine võib küll alguses kõlada võrdlemisi lihtsa ülesandena, kuid umbes kolmandik kandidaate jääb kõrvale just CV koostamisel tehtud vigade tõttu. Noortel, kes ei ole oma elus veel ühtegi CVd koostanud, tasuks kasutada tööportaalide abi, et vaid infot sisestades saadaks tulemuseks korrektne ja formaadinõuetele vastav CV.

Teine võimalus on otsida näiteks internetist CV koostamise juhend, ent sel puhul on endal pisut enam näputööd. Viimane võimalus tasub ära vast siis, kui on soov kandideerida mõnele loovtööle ja oma CVd tavapärasest erinevalt kujundada. Seejuures tuleb aga silmas pidada, et ülekujundamine võib mõnikord anda vastupidise tulemuse –  CV on raskesti loetav või läheb vastuollu värbaja nägemusega hästi kujundatud CVst.

CV peamine ülesanne on anda ülevaade haridus- ja töökäigust või praktilise töö kogemustest ja läbitud koolitustest, enda isiksust avatakse mõne kirjeldava lausega, nimetades oma iseloomuomadusi ja hobisid. Pea silmas – esitled end tööandjale, võõrale inimesele, seega tasub järgida häid tavasid ja etiketti (näiteks tööandja poole pöörduda teievormis).

5 sammu eduka CVni

•    Eriti oma esimest CVd koostades või vähese töökogemuse puhul tuleks veenduda, et CV oleks veatu ja aitaks kandidaati võimalikult hästi presenteerida – õppida tasub aga eelkõige teiste tehtud, enam levinud vigadest.

•    Keelevead – teatud ametikohtade puhul, mis on seotud kirjaliku kliendisuhtlusega, võivad keelevead saatuslikuks saada. Oleme näinud CVsid, kus kandidaadid on oma nime kirjutanud väikese tähega, mis võib samuti tekitada tööandjas kummastust ja kahtlusi.

•    Stiilivead CVs – elulugu on ametlik dokument. Tuleb jälgida, et see ei oleks liialt familiaarne, kõnekeelne ega jutustavas stiilis. CV-l on kindel formaat ja omad reeglid. Kui soovid kindlasti stiilireeglitega kooskõlas olevat CVd, saad selle endale luua tööportaali süsteemis, täites ära vajalikud väljad.

•    Eelnevate töökogemuste juures on kirjas vaid ametinimetus – tihtilugu aga ei reeda ametinimetus seda, millised olid inimese konkreetsemad tööülesanded. Üldjuhul soovib tööandja saada võimalikult hea ülevaate kandidaadi taustast ja eelnevatest ametitest ning töökohustustest.

Kui konkursil on mitukümmend (või enamgi) kandidaati, võib juhtuda, et napisõnaline ja küsimusi tekitav CV jääb kõrvale, kui ülejäänud kandidaadid tunduvad sama sobivad, kuid on vaevunud oma tööülesanded ja kohustused lahti kirjutama.

•    Sobimatu foto – foto lisab kindlasti CV-le isikupära, kuid tuleb jällegi silmas pidada, et tegemist on ametliku dokumendiga. Seega tuleks hoiduda väljakutsuvatest fotodest (meestel näiteks palja ülakehaga) ja peopiltidest. Fotol peaks olema inimene, kes kandideerib, mitte tema perekonnaliikmed ega lemmikloom.

•    Sobimatu e-posti aadress – kontaktireal tasub kasutada endanimelist e-posti aadressi, mis mõjub professionaalselt. Näiteks sexykitten@eaadress.ee, gotohell@email.ee, olen.andrusansip@eaadress.ee vms võib jätta tööandjale väga vale mulje ja nullida võimalused soovitud koht saada.

Allikas: CV-Online

Tagasi üles