Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti ettevõte lahendas ühe suurima probleemi 3D printimistehnoloogias

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kimmo Isbjörnssund
Kimmo Isbjörnssund Foto: Toomas Huik / Postimees

3D-failide autorid võivad praegu kaotada kergesti kontrolli oma loomingu üle, sest faili allalaadija saab seda kasutada oma soovi kohaselt ja ilma piiranguteta.

Üha arenev 3D-printimistehnoloogia toob peale uute võimaluste kaasa ka uued ohud – paljude disainerite ja arhitektide sissetulek sõltub nende loodud 3D-failidest, kuid seni polnud veel süsteemi, mis kaitseks neid faile valedesse kätesse sattumise eest. Tallinnas tegutsev Fabulonia just selle jaoks tarkvara arendaski.

Fabulonia sai tänavu juulis valmis süsteemi, mis võimaldab turvaliselt saata ja jagada 3D-faili, nii et faili autoril on selle üle kontroll. Toodet arendati poolteist aastat.

Koos arendajatega on loodud nii pilve- kui ka serveripõhine keskkond, mille kaudu on turvaline 3D-faili saata. Süsteemi kaudu saab anda loa mõnele kindlale 3D-printerile printida välja autoriõigustega kaitstud ese, kuid nii, et inimene, kellele printer kuulub, ei saa seda faili endale.

Sellel aastal jaanuaris osales ettevõte Prototroni võistlusel, kus idufirmadel oli võimalik taotleda toetust prototüübi ehitamiseks. Fabuloniale anti 9560 eurot. Meeskond osales ka maailma suurimal mobiilimessil Barcelonas ning võitis tänavu Latitude59 äriideede esitlusvõistluse, saades auhinnaks mitmesuguseid teenuseid.

Turvalise andmeedastuse idee autor on soomlane Kimmo Isbjörnssund. «Ma sain aru, et see on 3D-printimise tehnoloogias praegu suur probleem. Disainer, kes saadab oma faili 3D-printerisse, kaotab faili üle kontrolli. See on probleemne eriti just neile, kes on elukutselised disainerid või arhitektid, kuna nad teenivad endale sellega elatist,» selgitas ta.

Isbjörnssund, kes on endine Nokia töötaja, on ise turunduse ja innovatsioonijuhtimise taustaga. 2012. aastal sündis tal idee hakata looma autoriõiguste kaitse tarkvara. Kodeerimisega Isbjörnssund aga ei tegele ning seetõttu tuli tal leida endale kõigepealt meeskond.

Märksõnad

Tagasi üles