Suvepäevade hiilgeajad jäid masueelsesse perioodi

Eesti Energia suvepäevade raames toimuval Energiajooksul osaleb ka hulk ettevõtte töötajaid. Foto: Eesti Energia

Ehkki pärast masu on ettevõtted taas suvepäevadesse panustama asunud, ei ole huvi enam endine ja suuri summasid selleks ei kulutata – eelarvel hoitakse rangelt pilk peal.

Läänemaal Noarootsi vallas tegutseva Roosta puhkeküla müügijuht Ruta Roopere ütles, et tänavu on huvi suvepäevade veetmise vastu väga suur: puhkeküla on hõivatud kuni septembri keskpaigani.
Samas osutas ta, et ilm mängib suvepeol osalejate jaoks suurt rolli – eelmise aasta vihmane suvi pelutas töötajaid. «Soovitakse ju õues viibida, mänge mängida,» märkis müügijuht.

Eelarvest rääkides ütles Roopere, et ka suurettevõtted jälgivad seda ülima hoolega. «Hoitakse kokku alkoholi ja toidu arvelt, seda soovitakse ise kaasa võtta,» sõnas ta.

Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku sõnul on ettevõte korraldanud viis aastat kõigile töötajatele ja nende lähedastele mõeldud suvepäevi Toilas, ent varasemate aastatega on üritust võrrelda keeruline, sest eelnevalt peeti eraldi pidusid eri ettevõtete töötajatele.

Eesti Energia suvepäevade osa on kolm aastat olnud Narva Energiajooks: ettevõtte algatatud linnajooks, millest võtab osa ka suur hulk Eesti Energia suvepäevalisi.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Helen Uldrich ütles, et Põhja prefektuur on pidanud suvepäevi viimased kolm aastat, varem osaleti aktiivsemalt üle-eestilistel politsei suvepäevadel, kui neid veel peeti – viimane üldine politsei suve- ja perepäev peeti kümme aastat tagasi. Tema sõnul pole politsei suveüritused kunagi priiskavad ja enamiku kuludest on katnud osalejad ise.

«Suvepäevade suurimad kuluallikad on toitlustus ja ruumide rent, kuid sellegi juures oleme alati üritanud leida võimalikult soodsaid pindu või kasutanud enda haldusalas olevaid pindu, nagu Paunküla puhkekeskus, mis kuulub ameti käsutusse,» sõnas Uldrich.

«Kuna meie asutuse eripära on see, et kunagi ei saa kõik töötajad üritusest osa võtta, sest graafiku järgi tööl käivad inimesed ei pruugi sel päeval vabaks saada, on meile oluline, et need, kes kohale tulevad, saaksid ka võimalikult hea elamuse,» lisas pressiesindaja.

EMT avalike suhete juht Kaja Sepp märkis, et kui vaadata asutuse suvepäevade ajalugu, on muutunud see, et enne masu oli tegu üritusega peredele, masuaastatel ainult töötajatele ja tänavu oli jälle pereüritus.

«Tegu on sportliku-meelelahutusliku üritusega, pereürituse puhul korraldatakse palju lastele, alkoholi tarbimisel on piirangud ja mingit pompöössust polnud ka buumi ajal,» lausus ta.
Sepp märkis, et kui vaadata töötajate huvi, siis kahjuks on see viimastel aastatel pigem kahanenud. «Tänavu, kui taastasime pereürituse, osalejate arv küll tõusis, kuid siiski mitte varasemale tasemele,» sõnas ta.

Sepp lisas, et töötajate küsitluste tulemusel on põhjuseks alternatiivsete tegevusvõimaluste rohkus – ettevõtte suvepäevad «konkureerivad» ju teiste samal suvenädalavahetusel toimuvate pere- või sõpruskondlike ja avalike üritustega.

Riigi Kinnisvara administratsiooni- ja personaliosakonna juhataja Marjut Engelbrecht ütles, et kuna nad lähtuvad oma igapäevases tegevuses ettevõtte raha säästmisest, ei ole ka töötajatele mõeldud ürituse korraldamine selles suhtes mingi erand.

«Alati eelnev põhjalik planeerimine ja kalkuleerimine ning mõistlik suhtumine ettevõtte rahasse on meie prioriteedid,» ütles ta.