/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/03/17/27022t1h531a.jpg)
Euroopa inimõiguste kohtu hinnangul on Jaak Liivik Eesti kohtute poolt seoses Eesti Raudtee erastamise episoodidega valesti süüdi mõistetud.
Euroopa kohtu hinnangul on Liivik valesti süüdi mõistetud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konventsiooni kohaselt ei tohi kedagi tunnistada süüdi kuriteos - teos või tegevusetuses, mis selle toimepanemise ajal kehtinud siseriikliku või rahvusvahelise õiguse alusel ei olnud kuritegu.
Euroopa inimõiguste kohus tuvastas, et Liiviku süüdimõistmisel kasutati sedavõrd ebamääraseid ja ebaselgeid õiguslikke konstruktsioone, muu hulhas viitamine niinimetatud "üldisele õigustundele", mis ei ole kooskõlas seaduslikkuse põhimõttega.
Kohus viitas ka asjaolule, et Eesti prokuratuur oli varasemalt korduvalt kinnitanud Liiviku tegevuse seaduslikkust seoses Eesti Raudtee erastamisega, kuid prokuratuur muutis mõne päevaga radikaalselt oma varasemat positsiooni, mis ei ole samuti kooskõlas õigusliku selguse ja ettenähtavuse printsiibiga.
Euroopa inimõiguste kohus mõistis Eesti riigilt välja 5000 eurot Liivikule tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks ja 9000 eurot kohtukulude katteks.
Lahend Liiviku asjas on aluseks ka kohtuasja ümbervaatamisele Eestis.
Viis aastat tagasi mõistis riigikohus Liiviku süüdi ametiseisundi kuritarvitamises seoses Eesti Raudtee erastamisega ning karistas teda 1,4 miljoni kroonise rahatrahvi ja pooleaastase reaalse vangistusega.
2004. aasta lõpus kuueks kuuks vangi mõistetud Liivik kuritarvitas süüdistuse järgi ametiseisundit, võttes Eesti Raudtee erastamisega riigile kohustuse hüvitada kuni saja miljoni krooni ulatuses kahju, mida Eesti Raudtee võis saada viie Vene päritolu veduri edasimüümisel või rentimisel, ning kohustuse hoida selleks kuni seitse aastat 50 miljonit krooni erastamisraha tagatisena kindlal arvelduskontol.
Süüdistuse järgi ohustas Liivik ebaseaduslike kohustuste võtmisega riigi vara säilimist ning diskrediteeris riigi mainet.
Liivik ei tunnistanud end üheski kuriteoepisoodis süüdi kriminaalasja eeluurimisel ega kohtus.
Euroopa inimõiguste kohus on viimasel kümnendil teinud kokku 17 Eestit taunivat otsust. Ajalehe andmetel on kohus leidnud inimõiguste rikkumisi Lätis 31 ja Leedus 40 juhtumis. Kohus on tunnistanud Soome inimõiguste rikkumises süüdi 75 korral, millest seitse oli seotud sõnavabaduse piiramisega.
Loe lisaks ka: Erastamisjuhi piinlik vangistus