/nginx/o/2012/07/19/1224010t1h4a44.jpg)
Nagu selgub, on Nobeli rahupreemial oma hind: Norra turuosa Hiina lõheimpordis on pudenenud 2010. aasta 92 protsendilt tühise 29 protsendi tasemele käesoleva aasta esimeses pooles.
Nobeli auhind halvas Norra lõhemüügi Hiinas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norrast on lõhemüügi vallas mööda põrutanud nii Fääri saared kui Suurbritannia – vaatamata sellele, et norrakate monopol oli läinud dekaadil vaat et täielik.
Nii tööstusharu esindajate kui poliitikaekspertide hinnangul on põhjus ilmne: Norra komisjoni otsus omistada 2010. aasta oktoobris rahupreemia vangistatud dissidendile nimega Liu Xiaobo.
«Pole mingi saladus, et müügi allakäik Hiinas on Nobeli rahupreemia vili. Poliitiline olukord Norra ja Hiina vahel on keerukas, tööstus ise seda lahendada ei saa,» ütles kohalikule ajalehele ühe suurima Norra lõhekasvataja Marine Harvesti tegevjuht Alf-Helge Aarskog.
Lisaks lõhemüügi-lühisele on Hiina poolseid meetmeid muidki.
Nii kukkus pärast aastatepikkusi läbirääkimisi kokku riikide kahepoolne kaubanduslepe. Läinud aasta lõpus lubas Hiina aga viisavabalt Pekingisse kõikide Euroopa riikide esindajaid – Norra välja arvatud.
Hiina viisa on ära öeldud mitmetele Norra poliitikutele, ettevõtjatele ja ajakirjanikele, samal ajal kui Oslo saadik Pekingis on saanud nõrkemiseni oma tennisemängu lihvida – kohtumisi on napilt.
«Sula märke pole. Eks lootus ju jääb, aga asjad on ikkagi rasked,» ütles aasta alguse poole üks Norra ametnik.
2010. aastal eksportis Norra Hiinasse 11 000 tonni lõhet, samal ajal kui Suurbritannia panus oli 510 tonni ja Fääri saarte oma null – nii näitab norrakate statistika.
2013. aasta esimese poolaastaga olid näitajad aga sellised: Suurbritannia 4600 tonni, Fääri saared 4000 tonni ja Norra 3700 tonni.
«Ega keegi nüüd kohe pankrotti lähe,» ütles Norra mereanninõukogu esindaja Sigmund Bjørgo, kes osutas sellele, et turuosa kukkumise valu on leevendanud lõhehindade tõus.
Kuid ta lisas: «Kõige dramaatilisem on pikaajaline mõju. Hiina eeldatav kasv on 20 protsenti aastas, mullu tuli lausa 40 protsenti. Me oleme kasvufaasis ning tootjad haaravad positsioone. Me oleme kaotamas oma konkurentsieelist.»
Bjørgo keeldus süüdistamast Nobeli preemiat – mille taga oli Norra valitsusest sõltumatu komitee, kuhu küll kuulus üks endine peaminister – ning osutas pigem Hiina poolt kehtestatud rangetele kontrollidele, mistõttu värsked kalad ladudesse mädanema jäävad.
Norra ametnike sõnutsi on antud olukorras olemas ka möödahiilimise võimalusi, näiteks kui eksportida lõhed esmalt Šotimaale või Vietnami – ja allest sealt Hiinasse. Bjørgo soovis siiski rõhutada, et selliste «kuulujuttudega» niivõrd suurt turuosa langust põhjendada ei saa.
Hiina tarbijad – kellest valdaval enamusel pole partei ja valitsuse vimmast norrakate vastu õrna aimugi – peavad aga tänaseni üle kõige lugu just Norra lõhest, kinnitavad nii kalatööstuse tippjuhid kui Pekingi linnarahvas.
Copyright The Financial Times Limited 2013