Eesti leppis Venemaaga kokku Peipsil püüdmise tingimused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti-Vene kalapüügikomisjon leppis kokku 2009. aasta teise poolaasta püügitingimused Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel.
Kokkuleppe kohaselt saab 1. septembrist kuni 1. novembrini Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kala püüda põhjanooda ehk mutnikuga, mille silmasuurus on minimaalselt 48 mm, teatas keskkonnaministeerium.
Mõrrapüük on lubatud Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel kuni 1. oktoobrini, nakkevõrkudega saab kala püüda aga 1. septembrist kuni riikliku kvoodi täitumiseni. Koha alammõõduks lepiti kokku 33 cm.
Samas otsustas riikidevaheline kalapüügikomisjon keelata väiksema kui 55 mm silmasuurusega nakkevõrkude kasutamise, juulist on keelatud ka veonootadega töönduslik kalapüük Peipsi ja Lämmijärve avaosal.
Riigid leppisid kokku, et piirivalveteenistused jätkavad ühiseid kontrollreide Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel jätkatakse ka 2009. aasta septembris-oktoobris.
Võimaldamaks Eesti kaluritel sügisesel püügiajal pikemalt tööd teha, loovutas Vene pool oma selle aasta kvoodist 100 tonni ahvenat Eesti 2010. aasta 90 tonni latika ja 20 tonni särje kvoodi vastu. Siia osas suurenesid meie püügivõimalused 7 tonnini. Kohavaru halva olukorra tõttu otsustas komisjon vähendada kummagi riigi püügikvoote Peipsi järvel 200 tonni võrra. Seega on Eestile eraldatud aastane lubatud kohasaak 600 tonni.
Eesti ja Vene valitsustevahelise kalapüügikomisjoni istung toimus möödunud nädalal juba 28. korda, seekordne kohtumispaik oli Pihkva rajoonis Puškinskie Gorõ linnas.