Elisa: EMT tegi 4G-võrgu rajamisega kiirustades vigu

Illustratiivne foto. Foto: Mihkel Maripuu

Elisa väitel kiirustas EMT 4G-võrgu rajamisel ja tegi mitmeid vigu. Tehnilise järelevalve amet ei oska aga Elisa väiteid kommenteerida, kuna järelvalveasutusel puudub praktiline kogemus mobiilisidevõrkude rajamisega. EMT lükkab Elisa süüdistused tagasi.

Mai lõpus võitis AS EMT esimese sagedusloa 790–862 megahertsi sagedusalas, kus on võimalik arendada neljanda põlvkonna (4G) tehnoloogial põhinevat elektroonilise side võrku.

Nimelt otsustas riik teha 4G LTE800 sageduste jagamiseks konkursi, kus sagedused jagati operaatoritele kolmes voorus. Esimene voor nimetati «iludusvõistluseks», mille võidu tagas peaasjalikult võrgu avamise kuupäev.

«Iludusvõistlused» võitis EMT, kes lubas alustada sideteenuse osutamisega loodavas sidevõrgus hiljemalt tänavu 16. juunil.

«Väga ausalt öeldes olime siiralt üllatunud, kui saime teada «iludusvõistluse» tulemused,» rääkis Elisa võrgujuht ja juhatuse liige Andrus Kaarelson.

Võitja kohustus üle Eesti paigaldama vähemalt 199 baasjaama ning katma leviga 95 protsenti Eesti territooriumist. Litsentsi eest tuli maksta üks miljon eurot.

«Kuna Elisa eesmärgiks oli üle-eestiline 4G-võrk välja ehitada just LTE800 sagedusel, siis alustasime ettevalmistustöödega juba aasta tagasi. Teadsime, et EMT ei tee samasuguseid ettevalmistustöid, sest alltöövõtjad on kõikidel operaatoritel ju samad ning just Elisa oli juba selleks perioodiks lepingutega hõivanud kogu nende ressursi. Seega jäi EMT-il LTE800 võrgu välja ehitamiseks aega kõigest paar nädalat. Samal ajal kui meie olime seda võrku ehitanud aasta,» rääkis Kaarelson.

4G-võrgu ehitamisega alustati Kaarelsoni sõnul mullu suvel. Kokku on Elisa 4G-võrgu nimel tööd teinud 400 inimest. «Alltöövõtjad pidid ehitusmehed isegi Soomest tagasi tooma,» ütles Kaarelson.

EMT avalike suhete juht Kaja Sepp kinnitas aga, et EMT on ehitanud 4G/LTE võrku juba aastast 2010.

Elisa: mida tegi EMT?

Elisa lubas «iludusvõistlusel», et 4G LTE800 üle-eestiline võrk on valmis 26. juuliks. «See oli reaalne aeg, mil teadsime, et korraliku kvaliteediga võrk on tegelikult ka valmis,» rääkis Kaarelson. Kuna esimeses voorus jäädi teiseks, siis osaleti teisel oksjonil, kust tuligi võit koos 4G litsentsiga. Litsentsi eest tuli maksta aga juba üle viie miljoni euro, kuna sagedusluba väljastati enampakkumisel.

«Meie vaatlused näitasid, et EMT ei lisanud mastidesse üle Eesti juunikuus 4G LTE jaoks sobivaid uusi 800MHz antenne, vaid lülitas 4G tugijaamad hoopis 3,5G või 2G olemasolevatesse 900MHz antennidesse,» väitis ka Kaarelson lisades, et EMT  eesmärgiks oli võita esimene litsents ükskõik mis hinnaga.

«Paraku aga rajas EMT sisuliselt 4G võrgu, mis oma võimekuselt ei ületa 3,5G põlvkonna kiiruseid. Kõike seda kinnitasid ka Pemetel OÜ poolt läbi viidud mõõtmised, kus kiirused olid 3,5G võrgu väärilised,» väitis Kaarelson.

«Mis puutub mobiilse internet kiirustesse, siis tehnilise järelevalve ameti (TJA) mõõtmiste tulemusel pakub kiireimat internetti EMT,» lükkas Sepp aga taaskord Kaarelsoni väited ümber.

Sepa sõnul on EMT kasutanud küll LTE 800 välja ehitamiseks osaliselt 3G võrguga ühiseid antenne ja kaableid, aga see ei põhjustavat mingil moel leviala vähenemist või levikvaliteedi halvenemist 3G võrgus. 2G (GSM) võrguga puudub ühiskasutus täielikult.

«Vähe sellest, et EMT rikkus ära olemasoleva kliendikogemuse 2G ja 3,5G võrgus, ehitas ta välja ka puuduliku võimekusega 4G võrgu. Seda põhjusel, et esiteks ei laiendanud EMT 4G tarbeks oma transmissiooni võrku, vaid rajas selle 3,5G olemasolevatele ühendustele,» väitis aga Kaarelson. «Teiseks ei ehitanud EMT mastidesse uusi optilisi kaableid, vaid kasutas taas olemasolevaid 3,5G kaableid. Lisaks sellele ühendas EMT LTE800 tugijaama raadiosaatjad 2G või 3,5G antenni ühte pistikusse välistades võimaluse kasutada MIMO tehnoloogiat. See on tehnoloogia, mis kahekordistab kiirused ja teeb võimalikuks maksimumkiiruste kasutamise LTE võrgus,» väitis Kaarelson.

TJA ei oska hinnata ega kommenteerida

 «Kogu see kiirustamine ja võrgu rajamisel tehtud vead viitavad selgelt sellele, et EMTl puudus võrguplaneering ja korralik ettevalmistustöö LTE800 võrgu ehitamiseks, mis määravad võrgu kvaliteedi ja lõpliku kliendikogemuse,» lisas Kaarelson.

Kui Postimees palus Elisa väidetele kommentaari tehnilise järelevalve ametilt (TJA) selgus, et amet ei oskagi väiteid kommenteerida.

«Kuivõrd TJAl puudub praktiline kogemus mobiilsidevõrkude rajamisega, on keeruline antud teemat kommenteerida,» tõdes TJA peadirektori asetäitja Priit Soom.

EMT on tunnistanud, et kasutas 4G võrgu rajamisel osaliselt 3G võrguga ühiseid antenne ja kaableid.

«TJ-l puudub täpne ülevaade, kui suures ulatuses ja milliste mõjudega on erinevate tehnoloogiate seadmed omavahel ristkasutatavad,»tunnistas Soom, kui Postimees küsis, kas see võib levikvaliteedile mõjuda.