/nginx/o/2009/06/25/198360t1hca19.jpg)
Eesti rikkaima ja vaeseima elanikegrupi sissetulekute erinevus oli 2007. aastal viiekordne, kusjuures iga viies Eesti elanik elas suhtelises vaesuses.
Eesti jätkab Euroopa ebavõrdsuse tabeli esirinnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi ülemöödunud aastal suurenes kõigi Eesti elanikkonna kihtide sissetulek, jäi suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal peaaegu samaks, teatab Statistikaamet. Veelgi suurem majanduslik ebavõrdsus kui Eestis valitses Lätis, Leedus, Poolas, Suurbritannias, Portugalis ja Kreekas.
Suhtelises vaesuses elab inimene, kelle kuu ekvivalentnetosissetulek on madalam kui 4340 krooni. Rikkaima ja vaeseima elanike grupi vaheline ebavõrdsus vähenes aastaga ainult pool protsenti, kuid vaesemeta elanike sissetulek kasvas veidi rohkem kui rikkamate.
Kõige rikkamad olid Eestis lasteta leibkonnad, kus kõik tööelaised pereliikmed töötavad. Kõige vaesemad olid lastega pered, kus keegi ei tööta. Enamik neist elab suhtelises vaesuses.
Eesti rikkad elasid 2007. aastal peamiselt Põhja-Eestis, vaesed Kirde-Eestis. Linnades oli vaeseid ja rikkaid pigem võrdselt, kuid maapiirkondades olid enamuses vaesemad inimesed.
Eesti kodanikest eestlaste sissetulek kasvas keskmiselt 17%, muu riigi kodanike ja kodakondsuseta mitte-eestlaste sissetulek ligi neljandiku. Sarnaselt kasvas linlaste sissetulek 17% ja maainimestel ligi neljandiku.
Kuigi suhteline vaesus vaatamata majanduskasvule ei vähenenud, tõusis 2008. aastal elanike subjektiivne hinnang oma tervisele, elamistingimustele ning arstiabi kättesaadavusele.