/nginx/o/2013/08/14/1968880t1hf617.jpg)
Esimese toodangu andis eile avatud Scanola Baltic ASi Olivia rapsiõlitehas juba mais, augustis alustas tööd uus vastuvõtukeskus.
Kilgi Weroli korrastamine osutus kallimaks, kui arvati
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vana tehase oleme praegu seisma pannud, kuna uus tehas on palju efektiivsem. Praegu me ei plaani seda uuesti tööle panna,» rääkis Scanola Balticu juhatuse liige Ants Puusta.
Werol Tehaste pankrot kuulutati välja 5. aprillil 2012. Sama aasta juulis pandi ettevõttele kuuluv kinnistu ning tehas oksjonil müüki. Varad ostis Baltic Agro 8,2 miljoni euroga. Scanola Baltic on Baltic Agro tütarfirma.
Rein Kilgi Werol Tehaste võlad aga Scanola Balticut rohkem ei puuduta. «Me ostsime Weroli läbi pankrotiprotsessi, mis ei ole lõppenud, kuid sellega tegeleb pankrotihaldur. Meie Weroli Tehaste võlgadega ei tegele,» ütles Puusta.
Varem oli Werol Tehased leppinud kokku koostöös Eesti Energiaga, et Eesti Energia ehitaks Painkülasse koostootmisjaama, mis pidi lisaks elektrile tootma tehase tarbeks sooja- ja külmaenergiat. «Kuna siin on gaas, siis Eesti Energia tahtis toota meile külma- ja soojaenergiat ning lisaks ka elektrit.
Meie ja Eesti Energia arvutused olid erinevad ning meil poleks vaja olnud nii palju külma- ja soojaenergiat, kui oli algul kokku lepitud. Seetõttu läksid meie teed lahku.»
Puusta sõnul on tehas heas seisus, kuid paljud tähtsad investeeringud olid tegemata. «Me oleme koos tehase ostuga investeerinud siia juba 14 miljonit eurot,» sõnas Puusta. «Me vahetasime ladudel katuseid, samuti pidime ümber tegema kaalumajad,» ütles ta.
«Me ehitasime siia ka vilja vastuvõtu elevaatori, kuhu saab hoiustada 1200 tonni rapsi. See on teinud mahalaadimise ning vastuvõtu tunduvalt kiiremaks,» ütles ta.
Puusta sõnul on Scanola Balticu olukord turul hea. «Toiduõlitehaseid Balti riikides rohkem ei ole, seetõttu on meil siin hea positsioon.» Nõudlus sõltub Puusta sõnul rapsihinnast, mis aga pidevalt kõigub. Õlist läheb 80 protsenti ekspordiks, peamiselt Lätti ja Leetu.