Puhastusfirma: söögikoha ventilatsioonist tuli üle 100 liitri vedelat rasva

Köögis süttib rasv kiiresti. Foto: Marianne Loorents / Õhtuleht

OÜ Airsmile juhatuse liige Aivo Ader nentis, et söögikohtade kokkuhoid ventilatsiooniseadmete puhastamise arvelt tähendab sõna otseses mõttes tulega mängimist ning on viinud juba mitmete tulekahjudeni.

«Me oleme näinud ikka väga hullus seisus kööke. Hea näide oli hiljuti just ühes suures kaubanduskeskuses – nime ma ei hakka nimetama –, kus toidukoha köögis oli umbes 7-8 meetri pikkune torujupp. Kui me seda puhastama hakkasime, siis tuli sealt seest välja üle 100 liitri vedelat paksu rasva,» meenutas ventilatsioonisüsteemide puhastamisega tegeleva ettevõtte Airsmile OÜ juhatuse liige Aivo Ader.

«Me ei osanud eelnevalt aimatagi, mis seal sees võiks olla, aga niipea, kui ava tegime, hakkas kohe rasva jooksma. Me ei suutnud nii kiiresti isegi midagi alla panna, sest me polnud seesuguse hullumajaga arvestanud,» kirjeldas mees ja jätkas: «Meid kutsuti, kuna neil tekkis probleem, et üleval korrusel olev ladu oli tugevat rasvahaisu täis. Väljatõmme ei toiminud.»

Ader nentis, et tol korral kinnitas ka hoone haldusjuht, et ventilatsioonisüsteeme on käidud iga aasta hooldamas – järelikult ei tehtud korralikku tööd.

Teevad odavalt

Ader selgitas, et ventilatsiooniseadmete puhastamise n-ö turul pakutaksegi palju ebakvaliteetset, ent soodsat teenust. «Odava teenuse eest tehakse ventilatsioon vaid alt otsast puhtaks, et klient näeks, et midagi on tehtud,» uskus mees.

Professionaalse puhastusfirma teenuse hind võib olla väga erinev. «Lähme igale objektile alati eraldi kohale, sest iga koht on erinev,» teatas Ader. Puhastamise hinnad võivad alata 200 eurost ning küündida tuhandetesse eurodesse.

Paraku ei kipu Eestis toidukohad raha välja käima ja püütakse aina rohkem kokku hoida, märkis Ader. «Öeldakse, et enne ei puhasta, kui tuleb päästeametnik ja teeb ettekirjutuse. See on väga tavaline – umbes 50 protsendil juhtudest nii lähebki,» sõnas juhatuse liige.

Nõnda jäävad ventilatsioonitorud pikaks ajaks hooldamata ning tuleoht ajas aina kasvab.

Toitlustusasutustes on maksimaalne paus ventilatsiooniseadmete hoolduse vahel aasta aega. Seadus ei määra väga täpselt, millal peaks kontrolli tegema – hoopis puhastaja öelda on see, millal peaks toimuma järgmine hooldus.

«Üldjuhul me sellistes kiirtoidukohtades anname akti ikka kuueks kuuks. Isegi poole aastaga läheb see olukord köögis päris hulluks,» tõdes Ader.

«Me ei ole küll puhastanud McDonaldseid, kuid olen kursis, kuidas seal tehakse: iga kolme kuu tagant puhastatakse,» teadis Ader rääkida.

Ootavad ettekirjutust

Paljuski segavad ventilatsiooniseadmete puhastamist Aderi arvates ka ehitusjärgus tehtud vead. «See, kes ventilatsiooni ehitab, ei ole üldse kursis, kuidas puhastamine käib. Väga paljudes objektides ei olegi Eestis võimalik puhastada: tihti põrkume ripp- ja kipslagedega, millele ei olegi võimalik ligi pääseda,» lausus mees.

«Ma juba kaks aastat tagasi ütlesin, et varsti me hakkame neid põlemas nägema ja praegu me täpselt seda tunnistamegi,» ütles Ader. Ta nentis, et ta võiks loetleda pika nimekirja söögikohtadest, mis just rasva tõttu viimastel aastatel põlema on läinud.

Meedias leidis palju kajastust 31. mail Pärnu linnas põlema läinud pubi Vana Villem, kus tulekahju sai alguse fritüürist.

«Väga palju tehakse ettekirjutusi lasteaedadele, aga neil pole selleks lihtsalt raha. Linn raha ei anna,» arvas Ader ja meenutas: «Ühes lasteaias hakkasid lapsed juba haigeks jääma. Ventilatsioonis kasvasid seened sees.»

OÜ Airsmile  on puhastanud ka palju eramaju, mille puhul seadus näeb ette, et hooldus toimub vähemalt iga viie aasta tagant. «Üldjuhul anname akti maksimaalselt kolmeks aastaks. Pärast seda aega peaks puhastaja uuesti kontrollima, kas ventilatsioon vajab puhastust või ei vaja,» sõnas Ader.