Miks ameeriklased kardavad Eesti raamatumüüjaid?

Sel suvel on mitmel Eestist USAsse raamatuid müüma läinud noorel tulnud tegemist teha politseiga. Foto: SCANPIX

USAs tudengina raamatuid müünud venekeelse Postimehe lugeja sõnul pelgavad ameeriklased ukselt uksele käivaid müüjaid väga lihtsal põhjusel.

Inimestel tasuks mõista, et politsei väljakutse USAs erineb Eesti omast, kirjutas venekeelse Postimehe lugeja.  «Mida väiksema linnaga on tegu, seda sagedamini pöörduvad inimesed korravalvurite poole, kes reageerivad nagu juudi ema – jookseb kohale ja hakkab oma  versioone esitama.» Ainult suurlinnades saabub politsei telefonikõne peale kohale siis, kui tõesti midagi põnevat on juhtunud, on vähemalt mõni laip või toimus röövimine. Müügimehe tülitamine sellisesse kategooriasse kirjutaja sõnul ei kuulu.

Kuna kooliõpikuid pole vaja väikelastele, tudengitele ega täiskasvnutele, siis aja kokkuhoiu mõttes küsitakse ukse avanud inimeselt, millega ta tegeleb, ja millistes majades on teismelisi, keda on parem mitte tülitada. «Asja teeb jaburamaks see, et raamatumüüjatele antakse khaki värvi kotid ning müüginormi täitmiseks eelistavad müüjad joosta majast majja. Vähe informeeritud ameeriklased näevad sellist vaatepilti aknast ja kuuldes aktsendiga küsimust «Kus siin elavad lapsed?», kahtlustavad kohe halba.»

USAs müümas käinud lugeja sõnul peab tudeng igal päeval (va pühapäev) näitama 30 võimaliku ostja nime, kusjuures need ei tohi olla pensionärid ega lapsed, vaid ainult vanemad, kelle lapsed lähevad kooli. Esimene võimalus uksele koputada on 7.59 ja viimane 21.59, süüa tuleb jooksu pealt ja WC-sse pääseb vaid klientide juures. Üks raamatute komplekt maksab 356 dollarit, millest 20 protsenti saab tudeng endale. Päevas õnnestub müüa kaks-kolm komplekti, kui on tehtud 30 tellimust. Kui õnnestub vormistada viis müüki, siis on see kirjutaja kinnitusel väga hea päev. Vastavalt USA seadustele on ostjal võimalik nädala jooksul tehingust loobuda, kui tundis, et müügimees survestas teda.