Kümmekonna aasta eest keskküttest loobunud ja alternatiivküttele üle läinud korteriomanikult nõutakse nüüd kaudse soojuse eest uue tariifi järgi maksmist või keskküttesüsteemi taastamist.
Ühistu nõuab elektrikütte kasutajalt topeltmaksmist
«Juhatus sunnib mind loobuma korteri elektriküttest, mille lasin paigaldada veebruaris 1998,» rääkis Põhjarannikule Kohtla-Järvel Olevi tänav 26 majas elav Elmira. Ta kinnitas, et dokumentide vormistamine, monteerimine ja elektrisüsteemi kontroll tehti kõigi tolle aja reeglite kohaselt. «Sellest hoolimata arutati minu korteri kütmist ühistu üldkoosolekul, kus võeti vastu otsus: kui ma ei vormista projekti kõigi reeglite kohaselt, siis hakatakse mulle juurde arvama sajaprotsendilist küttetasu, arvestamata selle väljalülitamist. Seega pean hakkama maksma kahe kütte eest. Mul, kes ma elan vaid pensionist, ei ole see lihtsalt võimalik,» on naine nördinud.
Naise sõnul käivad KÜ juhatuse liikmed tema juures temperatuuri mõõtmas ning tema majanduslikke võimalusi arvestades nõutakse talt, et ta maksaks 30 protsenti keskkütte kaudse tarbimise eest.
KÜ Olevi 26 juhatuse esimees Ljudmila Litvinenko tunnistas eile Põhjarannikule, et korteriomanikult nõutavad 30 protsenti kaudse soojuse tasu ei ole seaduslik, aga seda tehti kompromissi otsides.
Litvinenko kinnitab, et nüüd kutsub juhatus kohale litsentsiga firma spetsialisti, kes määrab Elmira korteris kaudse soojuse kasutamise protsendi ja kui ta ei ole nõus nende arvestuste põhjal maksma, siis jõustub üldkoosoleku otsus keskkütte sajaprotsendilise tasumise kohta.
KÜ juhatuse esimees leiab, et sellele korteriomanikule esitatakse õiglasi nõudmisi, kuna tema üleminekul alternatiivküttele ilmnes rikkumisi: ei olnud kogutud sada protsenti majaelanike allkirju, püstikud ei ole isoleeritud ning vannitoa põrandasse on paigaldatud veel üks siugtoru.