Plaadipoed muutuvad nišiäriks

Plaadipoodi pidav Madis Nestor ütles, et vinüülil on püsivam väärtus kui CD-l. Foto: Peeter Langovits

Kuigi Kaubamaja kontsern müüs mõlemas kaubamajas helikandjaid veel mullu, tegutseb Tallinnas nende muusikapoe viimases asukohas nüüd sokikauplus ning Tartus neelas linna ainukese suurema muusikapoe alla lasteosakonna laiendus. Aasta alguses sulges pealinnas Kristiine keskuses esinduse Lasering, mille ainsaks füüsiliseks poeks on jäänud Viru keskuses asuv kauplus.

Kaubamaja Kodumaailma ostujuhi Siim Tammesalu sõnul põhjustas muusikaärist lahkumise ettevõtte pikemaajaline strateegiline plaan, millega sooviti keskenduda senisest enam oma tugevatele kaubagruppidele. Samuti on tema hinnangul keeruline füüsilises poes üha spetsiifilisemate huvidega klientidele soovitud valikut pakkuda.

«Selle sajandi alguses oli kaubamaja muusikapoes esindatud kogu eestikeelsete subtiitritega ilmunud filmide valik ning ka muusikaplaatide valik kattis suure osa klientide soovidest,» rääkis Tammesalu.

«Nüüdseks on muusika- ja filmihuviliste võimalused oluliselt täienenud, mis on tinginud olukorra, kus klientide soovid on muutunud palju spetsiifilisemaks ning füüsilises formaadis kogu soovitud valikut pakkuda ei ole reaalne,» põhjendas ta muusikaosakondade sulgemist.

Pea kõigile suurematele muusikamüüjatele helikandjaid tarniva Pedrobeati juhi Sven Aabreldaali sõnul kasvas CD-müük Eestis mullu umbes kümme protsenti. Tänavu ennustab ta kehvemat tulemust, kuna plaatide müügikohtade arv on mullusega võrreldes tunduvalt vähenenud. Muusika on kadumas ka Kaubamaja kontserni kuuluvast Selverist, kus praegu plaate siiski veel müüakse.

«Muusikamüük põhineb 70 protsenti impulssostudel. Madonnat Eesti müük ei mõjuta, kuid kohalikele artistidele võib müügikohtade kadumine üsna tõsiselt mõjuda,» rääkis ta.

Kodumaist muusikat tarniva Elvise muusikalao juhatuse liikme Aarne Valmise sõnul tahetakse Eestiski plaate osta, aga ostukohti ei ole. «Plaat on selline toode, mis peab ette jääma,» lausus ta.