Äripindade kõrvalkulud on jõudsalt kasvanud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äripinna rentimisel on kõrvalkulude, peamiselt kommunaalkulude osakaal märgatavalt tõusnud, ulatudes kohati isegi üle poole kõigist kuludest.
„Varem, kui üürihinnad olid krõgemad ning kommunaalkulud madalamad, ei moodustanud need üürihinnast üle veerandi," selgitas Uus Maa Kinnisvarakonsultantide ärikinnisvara konsultant Einar Vellend. „Tänaseks on aga üürihinnad kohati üle kolmandiku langenud ning kommunaalkulud tõusnud, mistõttu võib nüüd nende osakaal ulatuda üle 50 protsendi, kohati isegi 75 protsendini."
Äripinna kõrvalkulude hulka kuuluvad lisaks küttele, veele ning elektrile ka parkimine, koristus turvasüsteemid ning üldpindade kulud. „Üürnike nõudmised on kindlasti kasvanud ja eeldatakse head sisekliimat ventilatsiooni ja jahutussüsteemi näol ning ka lifti olemasolu," tõdes Vellend. „Paljud majaomanikud on pidanud seoses klientide soovidega tegema investeeringuid ruumide kaasajastamiseks. Kas seda ka kõrvalkulude arvetes kajastatakse, sõltub juba hoone omanikust."
Vellendi sõnul tõstavad uutes majades kõrvalkulusid mitmed lisa- ja mugavusteenuseid, mi tagavad rentnikule samas mugavama töökorralduse. „Vanemate majade puhul võib mõnikord täheldada kõrvalkuludena ainult kütte, vee ja elektritarbimise kulusid. Samas võivad küttekulud mõnes halvasti soojustatud majas olla kahekordsed, võrreldes uute hoonetega," sõnas ta.