Riigikogu tõstis käibemaksu ja kütuseaktsiisi

Riigikogu saal. Foto: Peeter Langovits

Riigikogu kiitis täna valitsusliidu (Reformierakond ja IRL) ja roheliste häältega heaks käibemaksu tõstmise 18 protsendilt 20 protsendile, kütuseaktsiiside kergitamise 10-12 protsenti ning haigushüvitiste kärpe ja õppelaenu hüvitamise lõpetamise.

Riigikogu kiitis vastavaid seadusemuudatusi ette näinud seaduseelnõu heaks häältega 56 poolt ja 36 vastu. Reformierakonnal ning Isamaa ja Res Publica Liidul (IRL) on kahe peale riigikogus 50 saadikut, rohelistel kuus saadikut.

Käibemaks tõuseb kahe protsendipunkti võrra 1. juulist. Bensiiniaktsiis tõuseb 10,8 protsenti ning diiselkütuse aktsiis 12 protsenti.

Aktsiisi mõjul peaks bensiini hind kerkima 72 senti liitri kohta ning diisli hind 73 senti, kuid koos käibemaksuga võib see olla kuni krooni liitri kohta. Eelnous oli ka maagaasi aktsiisi tõstmine ja sigarettide aktsiisi tõstmine.

Maagaas peaks tarbijale aktsiisitõusu tulemusel kallinema 1. juulist 3,7 protsendi võrra. Sigarettide aktsiis tõuseb 1. jaanuarist 5 protsenti.

Samuti tõusevad eelnõu kohaselt umbes 20 protsendi võrra erinevad keskkonnatasud. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas on väitnud, et kõiki maksu- ja aktsiisitõuse arvestades peaks tarbijahinnaindeks ehk kõikvõimalikud hinnad kerkima Eestis umbes ühe protsendi.

Lisaks oli eelnõus veel haigushüvitiste kärbe, mille tulemusel saaks haige lapsega kodus olev vanem alates 1. juulist senise täispalga asemel hüvitist 80 protsenti palgast ning kui töötaja on ise haiguslehel, siis praeguse 80 protsendi asemel 70 protsenti palgast.

Samuti kiitis riigikogu heaks õppelaenu kustutamise lõpetamise alates 1. juulist. Õppelaenu kustutamise võimalus jääb vaid praegustele lastevanematele ning avaliku sektori töötajatele, kes esitavad avalduse 1. juuliks.

Kellel on juba tekkinud õigus õppelaenu hüvitisele, nemad mingit uut avaldust esitama ei pea.

Opositsiooniline Sotsiaaldemokraatlik Erakond oli muu hulgas ägedalt vastu käibemaksu tõstmisele ja haigushüvitiste kärpele ning on varem lisaraha saamiseks välja pakkunud tulumaksu tõstmise 21 protsendilt 24 protsendile.

Opositsiooniline Keskerakond on aga omalt poolt välja pakkunud astmelise tulumaksu (muidu 22 protsenti, alates 25 000 kroonist 33 protsenti) ning vanemahüvitise ülempiiri kärpimise praeguselt 30 000 kroonilt 15 000 kroonile.

Sotside ja Keskerakonna ideed ei leidnud riigikogus sel nädalal toetust.

Täna tulevad riigikogu teisel täiendaval istungil lõplikule hääletamisele ka lisaeelarve ise ning töölepinguseaduse ja sellega seotud seaduste muutmine.

Lisaeelarve sisaldab endas näiteks avaliku sektori palgakärbet.

Töölepinguseaduse eelnõu aga teeb olematuks 1. juulist kehtima hakkama pidanud töötute uued hüvitised ning tõstab töötuskindlustuse makse maksimummäära praeguselt 3 protsendilt 4,2 protsendile. Valitsusliidu plaaniks on seejärel kehtestada ka 4,2 protsendi suurune maks.

Erinevate kärbete ja maksutõusude eesmärgiks on parandada riigi eelarvepositsiooni kuue miljardi krooni võrra. See kindlustaks, et Eesti riigieelarve defitsiit jääb alla kolme protsendi ning säilub võimalus euro kasutuselevõtuks 2011. aasta jaanuarist.