Kuigi statistikaameti andmetel suurenes eelmisel aastal Eesti metsaraie seitsme protsendi võrra ehk ligi 7,4 miljoni tihumeetrini, jääb see siiski lubatud mahust poole väiksemaks.
Metsa võiks raiuda poole rohkem
«Kui arvestada, et statistikaameti andmed on tuletatud metsateatiste põhjal ehk peegeldavad metsaomanike raiekavatsusi, siis on alust arvata, et tegelik raie jääb alla seitsme miljoni tihumeetri,» ütles
keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp.
Eesti metsanduse arengukava sätestab aastatel 2001-2010 optimaalseks raiemahuks keskmiselt 13,1 miljonit tihumeetrit aastas - seega raiutakse praegu poole vähem. Lubatud mahtusid pole ära kasutatud nii keerukate ilmastikuolude kui ka puiduturu heitlikkuse tõttu. Erametsaomanikel on takistanud metsade majandamist ka
üldine majanduse ümberstruktureerimine, ebasoodne maksusüsteem ja metsavarumise kasvavad kulud.
Seega oleme alates 2004. aastast jäänud optimaalsest raiemahust väga kaugele. Samamoodi jätkates tekib metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse hinnangul hiljemalt 30 aasta pärast olukord, kus suure osa majandusmetsade puidukvaliteet on oluliselt langenud, osa metsi aga
kõrge vanuse tõttu lagunenud.
Raiemahu vähenemisega kaasneb ka puidutööstuse osakaalu ning metsandussektoris töötavate inimeste arvu
vähenemine. Sellest hoolimata aitavad puit ja puittooted
tasakaalustada Eesti negatiivset väliskaubandusbilanssi.
Mets katab üle poole Eesti maismaast ja on üks meie suuremaid looduslikke ja majanduslikke rikkusi. 70 protsenti ehk 1,5 miljonit hektarit Eesti metsadest on tulundusmetsad, ülejäänud hoiu- ja kaitsemetsad. Metsade kaitse 30 protsendi suuruse osakaaluga edestame naaberriike. Näiteks Lätis on kaitse all 19,5, Leedus 18,7, Rootsis 12,3, Venemaal 10,7 ja Soomes 7,2 protsenti metsadest.
Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal, jäädes tahapoole vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Eestis 1,7 hektarit ja kasvava metsa tagavara ühe elaniku kohta ulatub 337 tihumeetrini.