/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/06/12/193462t1h8878.jpg)
Läti parlament kiitis teisipäeval erakorralisel istungil heaks 2009. aasta riigieelarve parandused, millega eelarvepuudujääki vähendatakse 500 miljoni lati (üle 11 miljardi krooni) võrra.
Läti parlament kiitis heaks eelarveparandused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sajaliikmelises seimis hääletas 1. juulil jõustuvate paranduste poolt 63 ja vastu 30 seadusandjat.
Konsolideeritud riigieelarve tuludeks on ette nähtud 4,023 miljardit latti, kuludeks 4,687 miljardit.
Eelarvekärped vähendasid kulutusi märkimisväärselt avalikus halduses, mille alla kuulusid ka 20-protsendised palgakärped. Kulutused asjadele ja teenustele vähenesid 2,5 protsendi võrra vastava riigiinstitutsiooni eelarves.
Sotsiaalvallas vähenes vanaduspension 10 protsendi võrra, töötavaid pensionäre ootab ees 70 protsendine pensionikadu. Sama palju kahaneb peretoetus lapse kohta, sõltumata laste arvust peres. Vanemahüvitis ehk niinimetatud emapalk töötavatele vanematele väheneb 50 protsenti.
Eelarveparandustele lisaks teeb Läti muudatusi ka maksuseadusesse, nii näiteks puudutab maksutõus muuhulgas ka loterii- ja hasartmängumaksu.
Maksuvaba miinimumsissetulek eraisikule väheneb 90 latilt 35 latile.
Ettevõtluse tulumaksuseadusesse tehti muudatus, mis soodustab ettevõtteid annetama erinevatele Läti organisatsioonidele ja institutsioonidele. Firmade maksustatav tulu väheneb annetuse summa võrra, ent vähenemine ei tohi ületada 20 protsenti maksustamisele kuuluvast tulust.
Kerkib ka aktsiisimaks: õlledel 1,45lt latilt 2,18 latile alkoholi mahust 100 liitri kohta, kangetel alkohoolsetel jookidel tõuseb see 825 latilt 890 latile (100 liitri absoluutalkoholi kohta).
Riiklikud ettevõtted peavad riigieelarvesse maksma oma mullusest kasumist 80 kuni 100 protsenti.
Parlament kiitis samas heaks ka muudatused Läti majanduse stabilisatsiooni- ja taastusprogrammi. Uue programmi kohaselt peab eelarvepuudujääk vähenema 2011. aastaks kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKP).
Samas peab 2013. aasta eelarve olema tasakaalus või isegi plussis ning sinna sisse ei tohi olla arvestatud tulud ega kulud, mis oleks seotud Euroopa Liidu või mõne muu välisabiga.
Programm nõuab Läti valitsuselt ja vastavatelt võimudelt võtma kasutusele kõik meetmed, et täita võimalikult kiiresti Maastrichti kriteeriumid, mis on eurotsooniga liitumise eeltingimuseks - varemalt võib see juhtuda 2013. aastal.
Seimi heakskiidu saanud kärbete eesmärk on päästa riigieelarve kollapsist ja saavutada heakskiit Rahvusvahelise Valuutafondi ja Euroopa Liidu laenumakseks.
Esialgse eelarvekava kohaselt oli puudujäägiks 705,7 miljonit latti, mis moodustas 4,7 protsenti SKPst, kuid seda eeldusel, et majanduslangus on viis protsenti. Prognooside kohaselt tuleb langus aga vähemalt kaks korda suurem.
Läti loodab saada juuni lõpus või juuli algul IMFi ja Euroopa Liiduga detsembris sõlmitud 7,5 miljardi euro suuruse majanduse päästepaketi raames kätte 1,2 miljardit eurot.