Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Kontrolli kodukindlustuse ulatust pikselöögi korral

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Äike
Äike Foto: SCANPIX

Sügiseste äikesetormide ajal tasub üle vaadata, milliste riskide vastu kaitseb sinu valitud kodukindlustuse pakett, kirjutab Heli Lehtsaar portaalis minuraha.

Näiteks võiks kontrollida, kas saad hüvitist, kui pikselöögist tekkinud ülepinge muudab olmeelektroonika kasutuskõlbmatuks.

Juba kindlustuslepingu sõlmimisel arvesta, et erinevad seltsid pakuvad küll sama nimega teenuseid, näiteks kodukindlustus või eluasemekindlustus, aga nende kindlustuskaitse ulatus on erinev, kirjutab Lehtsaar.

«Samuti võidakse defineerida sarnaseid mõisteid – näiteks torm – erinevalt. Kui ühe seltsi tingimuste järgi on torm siis, kui tuul puhub kiirusega vähemalt 18 m/s, siis teisel seltsil võib olla tormi kriteeriumiks 21 m/s puhuv tuul ning kolmas selts ei pruugi oma tingimustes tuule kiirust üldse märkida,» selgitas naine.

Seega tuleb enne kindlustuslepingu sõlmimist hoolikalt läbi lugeda kindlustustingimused, kus on kirjas, millised juhtumid on kindlustusjuhtumid ehk millal on kindlustusfirmal kohustus kahjud hüvitada.

Samuti tuleb süveneda lepingu üldistesse piirangutesse ja välistustesse ehk millistel juhtudel pole kindlustusandjal kohustust kahjusid hüvitada. «Kui tingimustes jääb midagi ebaselgeks, võta aega ja aruta kindlustusseltsi töötajaga segaseks jäänud punktid läbi, et vältida hilisemaid arusaamatusi,» soovitab Lehtsaar.

Erinevad paketid – erinev kindlustuskaitse ulatus

Kodukindlustuse puhul pakuvad kindlustusseltsid Lehtsaare sõnul võimalust valida erineva kindlustuskaitse ulatusega pakettide vahel. Näiteks on paljudel seltsidel olemas nn miinimumpakett, mis kaitseb tulekahju ja tormi põhjustatud tagajärgede eest. Sellise paketi puhul saab üldjuhul hüvitist, kui välgulöögist on maja süttinud või saanud muid kahjustusi.

Samuti on üldjuhul kindlustusjuhtum see, kui tormituul kahjustas näiteks katust või langes hoonele puu. Samas, kui äike tekitas elektrisüsteemis ülepinge ning telekas ja külmkapp selle tagajärjel rikki läksid, siis selline juhtum on üldjuhul kirjas välistusena, mille puhul hüvitist ei maksta, toob Lehtsaar näite.

Üldjuhul on ülepingest tekkivate kodumasinate ja olmeelektroonika kahjude vastu võimalik kindlustada kõige laiemat kindlustuskaitset pakkuva koguriskikindlustusega, kuid ka selle puhul tasub teada, et erinevate seltside koguriskikindlustuse tingimused on erinevad ning kõik seltsid ei pruugi koguriskikindlustuse raames äikesekahju tagajärjel töötamast lakanud olmeelektroonikat siiski kindlustada.

Kas kindlustad ainult kodu või ka vara?

Eraldi tuleks mõelda sellele, kas kindlustada ainult oma maja/korter ja selle siseviimistlus või oleks vaja kindlustada ka kodune vara. Koduse vara kindlustamiseks tuleb üldjuhul seltsiga eraldi kokku leppida ning selle eest täiendav kindlustusmakse tasuda. «Seda on kindlustama hakates oluline meeles pidada, sest kui peaks juhtuma kõige halvem ja kodu tulekahjus hävib, hävitab tuli lisaks majale või korterile paratamatult ka selles asunud vara,» nõustab Lehtsaar.

Sul tuleb kanda omavastutus

«Kindlustuslepingut sõlmides pead arvestama sellega, et sul kehtib omavastutus: see on summa, mis on sinuga lepingut sõlmides kokku lepitud ja mille kannad kahju korral sina. Tavaliselt pakub kindlustusselts välja mitu võimalikku omavastutuse suurust – kui valid suurema omavastutuse, tuleb kindlustusmakse madalam ja vastupidi,» märgib Lehtsaar.

Märksõnad

Tagasi üles