/nginx/o/2013/05/12/1748334t1hc53c.jpg)
Metsaülikool loengul ütles Eesti Panga president Ardo Hansson, et tema hinnangul said probleemid alguse tegelikult kriisile eelnenud õitsenguajal, kuid neile ei osatud toona piisavalt tähelepanu pöörata.
Ardo Hansson: euro kasutuselevõtu positiivsed mõjud uinutasid majanduspoliitika kujundajaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mina ei näe siin kapitalismi kriisi, vaid rahanduse kriisi, mis tekkis sellepärast, et asjad panganduses ja riikide rahanduses olid sassis. Kolmas oluline teema oli eraettevõtete tippjuhtide tasustamise põhimõtted. Globaalselt oli riigiti püsivalt suured jooksevkonto tasakaalustamatused – ühed riigid elasid üle jõu ja teised laenasid neile juurde,» rääkis Hansson.
«Euro loomise eesmärgiks oli suurendada heaolu taset: edendada kaubavahetust ja finantsvahendust Euroopas, parandada makromajanduslikku stabiilsust, innustada riike tegema majanduskasvu soodustavaid reforme,» loetles Hansson euroala loomise põhjuseid. Ta nentis, et inflatsioon on tõesti püsinud alates euroala loomisest üsna madalal tasemel ja Euroopa sisenene kaubandus on kasvanud.
«Mida aga ei ole alati toimunud, on eelarvedistsipliini paranemine. Tänaseks on euroala riikide võlad kasvanud keskmiselt 90 protsenti SKTst, ehkki Maastrichti leppe järgi ei tohiks võla tase ületada 60 protsenti. Struktuursed reformid samuti pigem takerdusid: paradoksaalselt euro pigem vähendas vähemalt algusaastail survet reformida, selle asemel, et seda suurendada,» kõneles Hansson.
«Euroala tekkimise järel hakkasid turud kohtlema erinevate euroala riikide võlakirju sarnaselt, vaatamata erinevustele eelarvedisptsipliinis. Madalad intressid omakorda ahvatlesid riike võlgu võtma. Ka toimus kiire finantsintegratsioon – pangad hakkasid raha liigutama ühest riigist teise. Kui Kreekas või Itaalias oli võimalik rohkem teenida, hakkas raha liikuma tuumikeurooopast niiöelda perifeeriasse. Ka Eesti tunnetas raha liikumist – väga palju raha hakkas voolama sisse näiteks Rootsist,» rääkis Hansson.
«Finantssektori rahvusvahelistumine viis pankade piiriüleste varade kolmekordistumiseni. Kui lisada siia nõrk fiskaaldistsipliin ja ebapiisavad majandusreformid paljudes riikides ning kohati nõrk finantssektori järelevalve või pangandussektori liiga suur osakaal mõnes riigis, võivadki tekkida probleemid. Tänaseks on need arengud viinud olukorda, kus euroala on tervikuna majanduslanguses ning mitmed riigid ei suuda enam ilma rahvusvaheliste organisatsioonide toeta oma riigivõlga refinantseerida.»