Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Vaatamata seadusele küsitakse üldlevinud praktika järgi vahendustasu üürnikult

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Enn Tosso
Copy
Robinson Kinnisvara keeldus üürnikule maakleritasu tagasi maksmast, sest oli enda meelest töö ära teinud. Üürnik tunneb end aga petetuna, sest ei saanud korterit ning jäi lisaks ka poolest vahendustasust ilma.
Robinson Kinnisvara keeldus üürnikule maakleritasu tagasi maksmast, sest oli enda meelest töö ära teinud. Üürnik tunneb end aga petetuna, sest ei saanud korterit ning jäi lisaks ka poolest vahendustasust ilma. Foto: Margus Ansu

Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna elamispindade konsultant ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige Margit Sild ütles, et ehkki võlaõigusseaduse järgi maksab teenuse eest tellija,  siis tänasel kinnisvaraturul on enamlevinud praktika, et üüri vahendustasu küsitakse üürnikult.

Sild selgitas, et võlaõigusseaduses kehtib dispositiivsuse põhimõte, mis lubab pooltel - antud juhul siis üürnikul ja üürileandjal - kokku leppida teisiti, mistõttu ongi võimalik maakleritasu küsida üürnikult.

Tarbijakaitse on asunud seisukohale, et sellisel juhul peab olema vastav info üürnikule eelnevalt edastatud ning see peaks olema välja toodud juba reklaamkuulutuses.

«Mõningatel juhtudel tuleb ette ka seda, et maakleritasu jagatakse pooleks või selle maksab üürileandja, sest kõik on kokkulepete küsimus.  Igal juhul peab maakler oma teenuse kohta esitama nõuetekohase arve,» rõhutas ta.

Tagasi üles