/nginx/o/2012/02/03/941908t1ha904.jpg)
Kääriku Metsaülikooli avakõnes sõnas Swedbank Eesti juht Priit Perens, et arenenud maailma probleem ei seisne mitte kapitalismi ummikusse jõudmises, vaid selles, et demokraatilikes riikides on valijate ootused viinud vaba turu olulise piiramiseni mitmetes sektorites.
«Madal majanduskasv või lausa majanduslangus ja kasvav ebavõrdsus on tekitanud paljudes arenenud riikides taju, et tegemist on kestva kriisiolukorraga. Võib öelda, et tajutud kriis on tegelikust ilmselt suuremgi. Inimesed reageerivad sellele kriisikuvandile mingil moel – lähevad näiteks tänavale või muudavad oma valimiseelistusi. Kuvandit kriisist toetab ka see, et arenev maailm on arenenud riikidele jõudsa sammuga järele võtnud. Sellele, kas tegu on normaalse konvergeerumise või millegi enamaga, pole me liiga palju mõelnud. Nagu ka sellele, kas konvergeeruvad majandusnäitajad või ka väärtused. On riike, kust leiab eest puhta vabaturumajanduse, aga samal ajal võib poliitiliste avalduste tegemine viia trellide taha,» kõneles Perens.
«Kuna tajutakse, et tegu on parandamist vajava olukorraga, otsitakse ka innukalt lahendusi. Nii on levima hakanud ka arvamus, et vaba turg ei kõlba enam majanduse reguleerijana. Sellele tundub ju ka tõestust leiduvat – neil, kes on majandusi tugevamini reguleerinud, läheb täna paremini ja vabal turumajandusel põhinevatel majandustel tundub minevat pigem halvasti.»
«Kapitalismi on defineeritud mitmeti. Minu jaoks on siiski olulisimad märksõnad omandiõigus, isikuvabadused ja vaba turg, mis olid aluseks ka selle ideoloogia edule 19. sajandil. Tänaseks tundub, et isikuvabadused ja vaba turg ei ole majanduslikuks eduks ilmtingimata vajalikud. Arenenud maailma osatähtsus nii maailmamajanduses kui sõjalise jõuna aina kahaneb, samal ajal kasvavad arenevate riikide majandusnäitajad.
Samal ajal, kui arenev maailm on koduks 80 protsenti maailma rahvastikust, oli nende osakaal globaalsest riigivõlast aastal 2010 ainult 20 protsenti. Kui 1978. aastal teenis keskmine ameeriklane umbkaudu 22 korda rohkem kui keskmine hiinlane, siis täna on vahe ainult 4 korda. Kõik see näitab, et maailmas toimub rikkuse ümberjaotumine läänest itta ning arenev maailm tuleb raskustega täna toime paremini kui arenenud riigid. See annab põhjuse küsida, kas 19. sajandil läänemaailmale edu toonud kapitalismi põhimõtted enam ei tööta,» tõstatas Perens küsimuse.