Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.
Üldjuhul täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust lapse ees elatise maksmise teel – tõenäoliselt on last kasvataval vanemal parem ülevaade lapse vajadustest, mistõttu on põhjendatud, et last kasvataval vanemal on regulaarselt olemas vahendid lapse vajaduste rahuldamiseks.
Seega, kui vanemate vahel ei ole kokkulepet, et lapsele/lastele ostetakse asju faktipõhiselt ja ühiselt, peaks lahus elav vanem last kasvatava vanema pangakontole kandma igakuiselt elatisraha, mis vastab lapse/laste vajadustele. Seejuures puudub õiguslik alus nõuda elatist saavalt vanemalt kuludokumente lastele tehtavate kulutuste kohta – see oleks ilmselt lapsi kasvatavale vanemale liialt koormav.
Elatist võib laste isiklikele pangakontodele üldjuhul maksta siis, kui vanemate vahel on eelnev sellesisuline kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel peaks lahus elav vanem maksma elatist ikkagi teise vanema pangakontole, sest laste vajaduste rahuldamise eest kannab ikkagi hoolt lapsi kasvatav vanem, mitte (väiksed) lapsed ise.
«Laste äravõtmise» all peab laste isa ilmselt silmas laste viibimiskoha otsustusõiguse saamist, mille korral oleks tal õigus lapsed enda juurde elama võtta. Kui lapsed on pikema perioodi vältel olnud Teie igapäevasel kasvatusel, peaksid esinema väga mõjuvad asjaolud, et kohus otsustaks laste senist elukorraldust niivõrd kardinaalselt muuta.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.