«Läksin oma laste isast lahku peaaegu 2 aastat tagasi. Siiani on ta kokkuleppe korras maksnud lastele raha 300 eurot kuus (esimesel aastal küll ainult pool sellest summast ja veelgi vähem) ja seda minu kontole.
Nüüd soovib ta võtta endale eluasemelaenu ja pangas vaadati, et kuna ta igakuiselt maksab lastele raha, siis seda arvestatakse tema kohustusena. Lastele makstava raha pärast ei saa ta nüüd nii palju laenu, kui sooviks. Kuna see talle ei sobi, siis ei taha ta lastele raha enam minu kontole kanda,» kirjutab lugeja.
Lugeja küsib: kas laste kontole raha kandmine loetakse elatisraha maksmiseks?
«Ütles, et on nõus edaspidi maksma lastele raha minu poolt esitatud tšekkide alusel, kust on näha konkreetsed summad, mis lastele kulunud. Ütlesin, et minule nii ei sobi ja soovin jätkuvalt saada lasteraha oma kontole. Selle peale vastati mulle, et siis ta võtab ette kohtutee ja võtab minult lapsed ära.
Kas tal on õigus keelduda maksmast lastele raha minu kontole ja nõuda minult tšekke tehtud kulude kohta? Kas on üldse mingi alus, et ta saaks kohtu kaudu minult lapsed ära võtta?
Sellel kuul ta otsustaski, et ei maksa lasteraha enam minu kontole, vaid kandis raha kummagi lapse kontole (5- ja 10-aastane). Ütlesin, et nii ei sobi, kuna lasteaiamaks ja trennirahad lähevad ju minu kontolt otsekorraldusega ja lapsed ei käi ju ise endale süüa ostmas. Palusin, et edaspidi maksaks ta raha ikkagi minu kontole. Selle peale vastas ta, et edaspidi tulevad tema ülekanded, kas see mulle sobib või mitte, otse laste kontole ja puhkuse ajal tehtud kulutused, mis on seotud lastega ja mille eest on tema täiendavalt maksnud, lähevad tasaarveldamisele minuga otse kuludokumentide alusel.
Kas laste kontole raha kandmine loetakse lastele elatusraha maksmiseks? Kas tal on õigus võtta lastele makstavast rahast maha raha nende kulutuste eest, mis ta on teinud lastele siis, kui lapsed on tema juures olnud?» küsib ta.
Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.
Üldjuhul täidab lahus elav vanem oma ülalpidamiskohustust lapse ees elatise maksmise teel – tõenäoliselt on last kasvataval vanemal parem ülevaade lapse vajadustest, mistõttu on põhjendatud, et last kasvataval vanemal on regulaarselt olemas vahendid lapse vajaduste rahuldamiseks.
Seega, kui vanemate vahel ei ole kokkulepet, et lapsele/lastele ostetakse asju faktipõhiselt ja ühiselt, peaks lahus elav vanem last kasvatava vanema pangakontole kandma igakuiselt elatisraha, mis vastab lapse/laste vajadustele. Seejuures puudub õiguslik alus nõuda elatist saavalt vanemalt kuludokumente lastele tehtavate kulutuste kohta – see oleks ilmselt lapsi kasvatavale vanemale liialt koormav.
Elatist võib laste isiklikele pangakontodele üldjuhul maksta siis, kui vanemate vahel on eelnev sellesisuline kokkulepe. Kokkuleppe puudumisel peaks lahus elav vanem maksma elatist ikkagi teise vanema pangakontole, sest laste vajaduste rahuldamise eest kannab ikkagi hoolt lapsi kasvatav vanem, mitte (väiksed) lapsed ise.
«Laste äravõtmise» all peab laste isa ilmselt silmas laste viibimiskoha otsustusõiguse saamist, mille korral oleks tal õigus lapsed enda juurde elama võtta. Kui lapsed on pikema perioodi vältel olnud Teie igapäevasel kasvatusel, peaksid esinema väga mõjuvad asjaolud, et kohus otsustaks laste senist elukorraldust niivõrd kardinaalselt muuta.
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.