Lugeja küsib: kellel on õigus siseneda minu elamisse ja mis põhjustel?

Seadus. Foto: SCANPIX

Tarbija24 poole pöördus lugeja küsimusega, keda peab enda koju lubama ning mis põhjendusel. «Ehk kas kodanikule on seadusega pandud mingisugust kohustust mingit kindlat ametiisikut enda koju lubada ja kui, siis mis alustel või mis dokumente on õigus ametnikult nõuda?» küsis lugeja.

Vastab justiitsministeeriumi avalike suhete talituse nõunik Ivika Aman.

Isik on kohustatud tavapärase haldusmenetluse raames haldusorganile esitama tema käsutuses olevaid tõendeid ja andmeid, mille alusel teeb haldusorgan kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud, sealhulgas on isikul kohustus võimaldada haldusorganil tutvuda või uurida isiku valduses olevat asja. Näiteks on isik kohustatud võimaldama haldusorganil uurida ehitist (ka kodu) ja selle nõuetele vastavust.

Haldusorgan peab oma tegevuses lähtuma haldusmenetluse põhimõtetest, eelkõige tuleb kaaluda kasutatava meetme proportsionaalsust. Haldusorgan peab suutma põhjendada, kas inimese koju minek on menetluses tehtava lõppotsustuse jaoks oluline ning kas sealt on võimalik otsuse tegemiseks jaoks saada olulisi tõendeid. Samuti, kas vastavat teavet on võimalik saada muul, isikut vähem riivavamal viisil. Menetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult kiirelt ja lihtsalt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.

Näiteks on ehitusjärelevalvet teostaval ametiisikul õigus ehitist kontrollida, teatades sellest ehitise omanikule vähemalt 24 h ette. Erakorralise olukorra ilmnemisel (avarii) ei pea järgima etteteatamistähtaega. Ametisik peab sealjuures esitama oma ametitõendi ning vajadusel tagama talle teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsuse.

Karistusseadustik näeb ette riikliku järelevalve teostamise takistamise koosseisu. Riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, tähtaegselt esitamata jätmise, valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga.

Kohtutäiturid

Täitemenetluse läbiviimisel võivad esineda olukorrad,  kus isik on kohustatud taluma oma kodu läbiotsimist või siis kodust väljatõstmist. Sellisel juhul peab isik lubama kohtutäituril viibida tema kodus.

Läbiotsimine

Kui täitedokumendi täitmiseks on kohtutäituril vajalik siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, siis võib ta seda teha võlgniku nõusolekul. Kui võlgnik aga keeldub nõusolekut andmast, siis võib kohtutäitur võlgniku valduses olevates ruumides ja maatükil viibida ning need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Enne läbiotsimise algust peab kohtutäitur ette näitama kohtumääruse ja andma võlgnikule selle ärakirja. Kui see tingimus on täidetud, siis on isik kohustatud lubama kohtutäituril siseneda tema koju.

Isiku väljatõstmine

Kui kohtutäitur on seadusest tulenevalt kohustatud teostama väljatõstmist, siis on isik samuti kohustatud laskma kohtutäiturit tema valduses olevatesse ruumidesse. See on vajalik kinnistu (uue) omaniku omandiõiguse tagamiseks. Väljatõstmine ei saa tulla võlgnikule ootamatu üllatusena, kuna vastavalt täitemenetluse seadustikule teavitatakse teda nii täitemenetluse alustamisest, kinnistu enampakkumisel müümisest, kui ka väljatõstmise kuupäevast, kui ta pole kinnistult vabatahtlikult lahkunud. Kõik need menetluse etapid võtavad oma jagu aega, mis annab võlgnikule ajavaru uue elukoha leidmiseks.

Kohtutäituri oma koju laskmine võib olla vajalik ka kinnistu hindamiseks, et tagada ajakohase hinna määramist enampakkumisel müüdavale korterile või majale.

Täitemenetluse seadustiku kohaselt, kui täitmist takistatakse või kui takistamist on alust eeldada või kui võlgniku valduses olevas ruumis või maatükil toimuva täitetoimingu juures ei viibi võlgnik, tema esindaja, võlgniku täisealine perekonnaliige või perekonna teenistuses olev isik, kutsub kohtutäitur täitetoimingu juurde kaks täiskasvanud manukat: kohaliku omavalitsuse esindaja või politseiametniku.

Kohtutäitur peaks vältima täitetoimingute tegemist puhkepäeval, riigipühal ja öisel ajal kella 22-st kuni kella 6-ni, kui ei esine just edasilükkamatuid asjaolusid.

Kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut (sh läbiotsimist või väljatõstmist) taluda, siis võib kohtutäitur määrata võlgnikule sunniraha.

Kohtutäituri määrustiku kohaselt peab kohtutäitur ametitoimingu tegemise ajal näitama ametimärki koos isikut tõendava dokumendiga.

Pankrotihaldurid

Vastavalt pankrotiseadusele on nii ajutisel pankrotihalduril kui pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks õigus viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides ning viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis. Oma õiguste tõendamiseks saab (ajutine) haldur esitada oma isikut tõendava dokumendi ja kohtumääruse, millega isik on (ajutiseks) halduriks nimetatud.

Kriminaalhooldajad

Kui kodukülastus toimub kriminaalhoolduse ettevalmistamise faasis, et koostada kohtueelne ettekanne või vastus vangla päringule ning hinnata muuhulgas ka koduseid tingimusi, mis võivad määrata võimalike kohustuste valiku (näiteks elektroonilise valve kohaldamine), siis kriminaalhooldaja lepib tavaliselt telefoni teel kokku aja kodukülastuseks. Kui kokkulepitud ajal teda sisse ei lasta ning koostööd ei soovita teha, siis kriminaalhooldaja peab seda kohtule esitatavates materjalides selgelt esile tooma. Õigust omavoliliselt siseneda ei ole.

Kui kodukülastus toimub kriminaalhoolduse teostamise faasis, siis karistusseadustiku kohaselt peab kriminaalhooldusalune täitma erinevaid nõudeid, mille hulka kuulub ka allumine kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Kui kriminaalhooldaja läheb hooldusaluse juurde koju ning hooldusalune tuleb vaid ukse peale või ust lahti ei tee, kuigi on teada, et ta on kodus, siis ei ole kriminaalhooldajal õigust korterisse siseneda. Kodukülastusele minnes esitab kriminaalhooldaja oma töötõendi.