Andres Sutt: finantsriskid on tänaseks oluliselt vähenenud

Andres Sutt. Foto: Peeter Langovits

Eesti Panga asepresident Andres Sutt ütles, et finantskriisist lähtunud likviidsusprobleemid rahvusvahelistel turgudel on tänaseks leevendunud ja peamised riskid nii mujal maailmas kui Eestis on seotud laenukahjumite kasvuga.

Suti sõnul on viimasel ajal olnud palju märke sellest, et maailma majandusel hakkab minema paremini. Ka usaldusindeksid näitavad, et pessimism nii tarbijate kui investorite hulgas on vähenenud.

«Samas kinnitust sellele, et oleme tänaseks põhja jõudnud või koguni põhja läbinud, ei ole. Endiselt valitseb üsna suur määramatus selles osas, mis suunas majandus tulevikus liigub ja määramatus jääb ilmselt meid saatma veel mõnda aega,» lausus Sutt.

Eesti majandus on kiiresti muutunud keskkonnale reageerinud ja välishaavatavus on vähenenud. Meie sõltuvus välisrahast on oluliselt kahanenud. Ka tarbijahinnad on kiiresti reageerinud.

Kokkuvõttes võib Eesti Panga asepresidendi sõnul väita, et Eesti majanduse areng on praegu kooskõlas keskpanga viimase prognoosi põhistsenaariumiga.

Laenukasv on jõudnud sisuliselt nulli lähedale. Muutunud olukorras on ettevõtete ja ka eraisikute laenukoormuse vähenemine Suti hinnangul igati oodatud nähtus. Mõnevõrra on kasvanud säästmine. Aasta lõpuks saab laenuportfell olema tema sõnul viis kuni kümme protsenti väiksem kui aasta alguses.

Probleemina näeb Eesti Pank pankade laenukahjumite kasvu. Kui täna on üle 60 päeva viivises laene natuke üle viie protsendi, siis aasta lõpuks võivad need jõuda üheksa kuni kümne protsendi tasemele. Seega võib laenukvaliteet veel halveneda, kuid seegi on Suti sõnul kooskõlas majanduse üldise arenguga.

Suti hinnangul on Eestis tegutsevatel Rootsi pankadel piisavalt suur tugevusvaru laenukahjumite katmiseks ja muretsemiseks pole põhjust. Oodatult on laenukvaliteet parem eluasemelaenudel ja probleeme on rohkem ettevõtete laenudega.