/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)
/nginx/o/2013/08/05/1943736t1h4a01.jpg)
Uus ühistranspordiseadus ja paranenud rongiliiklus sunnivad bussifirmasid oma tegevust üle vaatama. Reisijatele tähendab see aga väiksemat valikuvõimalust.
Bussifirmad tõmbavad liinivõrku koomale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulevast aastast tiheneva rongiliikluse ning uue ühistranspordiseaduse tõttu on Eesti bussiturgu ees ootamas ebakindel aeg.
Tänavu esimesel poolaastal vähenes maanteeameti andmetel kommertsliinide arv 3,8 protsenti ehk tegevuse lõpetas kümme kommertsliini. Kogu möödunud aasta jooksul suleti vaid kaheksa liini. Bussiettevõtete sõnul ootavad bussiturgu ees tõsised muutused – suure tõenäosusega võidakse lähema paari aasta jooksul bussiliine massiliselt sulgeda.
Hiljuti teatas Sebe, et 1. augustist lõpetavad tegevuse Tallinna-Paide-Koeru-Jõgeva, Tartu-Tabivere-Palamuse-Jõgeva ja Tallinna-Jõhvi bussiliin. Lisaks neile lõpetavad 1. septembrist tegevuse Pärnu-Paide-Rakvere ja Võru-Valga-Pärnu bussiliin.
Sebe juhatuse esimehe Kuldar Väärsi sõnul sõltuvad bussiturgu ees ootavad muudatused otseselt sellest, millises ulatuses hakkab riik doteerima rongiliiklust. «Uute väljumissagedustega ning suures ulatuses riigieelarvest toetatava rongiliikluse kõrval on bussifirmadel kommertsalustel keeruline hakkama saada,» tunnistas Väärsi.
Mis puudutab aga laiemat liinivõrku, siis leidis Väärsi, et tulevikus võib tekkida olukord, kus riik peab hakkama bussiliiklust senisest tunduvalt rohkem toetama.
Valmisolek sulgemiseks
Samas investeerib Sebe sel aastal üle kahe miljoni euro Euroopa tipptasemel bussidesse, mis tulevad liinidele augusti lõpus.
Umbes kümne protsendi võrra vähendas selle aasta kevadel oma liinimahtu ka Taisto Liinid. Muu hulgas jäid majandusliku mittetasuvuse tõttu käigust ära mitmed Tartust ja Valgast väljunud reisid. «Praegu meil rohkem bussiliinide sulgemisplaane ei ole,» kinnitas Taisto Liinide liinispetsialist Jan Landrat. «Jälgime pidevalt bussiturul toimuvat ning vastavalt vajadusele ja reisijate ettepanekutele muudame võimaluste piires bussiliinide sõiduplaane.»
Uusi bussiliine Taisto Liinid lähiajal avada ei plaani. «Eesti bussiturul seisab ees ebakindel aeg, mistõttu ei ole uute bussiliinide avamine eraettevõttele praegu atraktiivne,» ütles Landrat. Ühest küljest on selle põhjuseks riigikogu menetluses olev uus ühistranspordiseadus, mis muudab põhjalikult senist bussiliinilubade väljastamise korda ega soodusta seetõttu bussiliiklusesse investeerima, teisalt aga uuest aastast tihenev rongiliiklus.
«Eks selle kõige taustal valmistuvad bussiettevõtted juba praegu oma bussiliinide mahu vähendamiseks,» märkis Taisto liinispetsialist.
«Kahe aasta jooksul kaob suures osas ära senine kommertsalustel toimiv kaugbussiliiklus, kuna buss ei suuda riiklikult doteeritava ja kiireid ühendusi pakkuva rongiga konkureerida. Alles jäävad riigi omanduses olevad Elektriraudtee rongid, senine maakondlik bussiliiklus ja mõningane bussiliiklus seal, kus rongid ei liigu, kuid ka see saab olema pigem riigi tellitav,» sõnas Landrat, kes arvab, et sellist ühistranspordi liinimahtu nagu on Eestis praegu, tulevikus enam pole.
Mulgi Reisid, AS GoBus ja MK Autobuss AS ei ole plaaninud oma liine sulgeda ega ka uusi avada, kuid on pidevalt n-ö ooteseisundis ja jälgivad turgu.
«Uue ühistranspordiseadusega peaks kommertsliiniturg muutuma avatumaks ja selle tulemusena ei pruugi kõik senised vedajad enam oma kulude ja tuludega plussi jääda, mille tagajärjel võib toimuda teatud liinide sulgemisi,» selgitas Mulgi Reiside juhatuse liige Andres Puskar, kommenteerides lähiaastatel reisijateveo turul toimuvaid suuri muudatusi.
Ta lisas, et rongiliikluse plaanitavad uuendused võivad aga mõjutada kõiki bussiettevõtteid teatud liinisuundadel.
ASi GoBus juhatuse liikme Enn Randmaa sõnul on liinimajanduse korrastamine pidev protsess. «Suuri muudatusi meil praegu plaanis ei ole ning seda näitab aeg, kuidas uute rongide liiniletulek olemasolevaid kommertsliine mõjutab,» lausus Randmaa.
Ühistranspordiseaduse kohaselt jaguneb liinivedu avalikuks ja kommertsliiniveoks. Avalikku liinivedu korraldab riik ja maksab vedajale toetust selles ulatuses, kus kulud jäävad piletitulu ja muude tuludega katmata. Kommertsliinid, mis on valdavalt linnadevahelised kaugliinid, peavad aga ennast ise ära majandama, kuna toetust neile ei maksta.
Maanteeameti ühistranspordi osakonna juhtiveksperdi Mika Männiku sõnul peab omal algatusel liiniloa kehtetuks tunnistamist taotlev bussiettevõte maanteeametit sellest 90 päeva ette teavitama. Juhul kui sellele liinile on nõudlus, korraldab amet kolme kuu jooksul vedaja leidmiseks ja talle liiniloa väljastamiseks avaliku konkursi.
Nõudlus määrab tuleviku
«Kui vedaja taotleb kommertsliinide liinilubade kehtetuks tunnistamist, on see pelgalt majanduslik küsimus. Kui liin ennast ära ei tasu ehk tulud ei kata kulusid, polegi vedajal muud varianti kui liin kinni panna,» ütles Männik.
«Selge on see, et ka tihenev rongiliiklus võib avaldada mõju samas suunas sõitvatele bussiliinidele, ent kuidas ja mis ulatuses on praegu raske prognoosida,» lisas ta.
Kommertsliinid esitasid maanteeametile 2013. aasta esimesel poolaastal 12 liiniloa kehtetuks tunnistamise taotlust. Neist kuue liini puhul sõidunõudlust ei olnud ja seega konkurssi ei korraldatud.
Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhtiveksperdi Aini Proosi sõnul näitasid bussifirmade kogutud sõitjate arvu ja piletitulu andmed nende liinide puhul, kus uut konkurssi ei korraldatud, et liini majanduslikult tasuv teenindamine ei ole võimalik, mistõttu pole ka sõidunõudlus kommertsliini käigushoidmiseks piisav.
Konkursid ebaõnnestusid
Maanteeamet korraldas konkursi kuuele liinile. Vedajat ei leitud neist neljale: Pärnu-Tallinn, Tallinn-Pärnu, Jõgeva-Tartu ja Tallinn-Paide-Koeru-Jõgeva. Neid liine kasutanud inimestel tuleb nüüd otsida ümberistumisvõimalusi või teisi liine, mis väljuvad teistel kellaaegadel.
«Sõidunõudlus kaugliinidel, mis teenindasid tegelikult suuremas osas maakonna elanikke ühe maakonna piires, tuleb edaspidi rahuldada maakonnaliinidega,» lausus Proos, kelle sõnul tagavad avalikud maakonnaliinid või vallaliinid minimaalsed vajadused ühenduseks maakonnakeskusega või mõne muu tõmbekeskusega, kus on võimalik ümber istuda teisele ühistranspordivahendile.
Nii maanteeamet kui ka maavalitsused otsivad Proosi kinnitusel pidevalt lahendusi, et elanike sõidunõudlus oleks heal tasemel rahuldatud. Praegu käivad läbirääkimised Pärnu-Tallinna ja Tallinna-Pärnu liini osas ning mõned mõtted on tekkinud ka Võru-Pärnu bussiliini puhul.
Ühegi uue liini avamist maanteeametis menetluses ei ole, kõik taotlused on seotud olemasoleva liiniloa kehtivuse lõppemisega või sõiduplaani korrigeerimisega.
Tegevuse lõpetanud ja lõpetavad
Taotluse liiniloa ennetähtaegseks lõpetamiseks esitasid 2013. aastal Bussiproff OÜ, Taisto Liinid OÜ, Taisto Transport AS, Vahesaar OÜ ja Sebe AS.
• Liin nr 333 Pärnu-Tallinn (OÜ Bussiproff)
• Liin nr 353 Tallinn-Pärnu (OÜ Bussiproff)
• Liin nr 117 Tallinn-Kuressaare (Taisto)
• Liinid nr 306 ja nr 399 Tartu-Pärnu (Taisto)
• 1. augustist lõpetasid liinid nr 138 Tallinn-Jõhvi, nr 827 Jõgeva-Tartu ja nr 730 Tallinn-Paide-Koeru-Jõgeva
• 1. septembrist on kavas lõpetada sõitjate teenindamine liinidel nr 291 Võru-Pärnu ja nr 885 Pärnu-Rakvere
Kommentaar
Rein Lätt
majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna nõunik
Uus ühistranspordiseadus peaks tekitama võimaluse pakkuda praegustele vedajatele konkurentsi kaugliiniveol. See tähendab, et tahetakse luua võimalus konkurentsi suurenemiseks. Kas ja kuidas võimalikud uued tulijad tegutsevad, on raske ennustada. See ei tarvitse tähendada liinimahu vähendamist, teatud liinidel võivad lihtsalt vedajad muutuda.
Samuti on loogiline, et kui ronge kasutavate inimeste arv suureneb, siis bussiliikluses see mingil määral väheneb, kuna rong ja buss on teatud suundadel teineteist asendavad. Kui rongiliikluse suurenemine katab bussiliikluse vähenemisega kaasnevad augud, siis tegelikult probleemi ei teki. Eesmärk on ju, et inimesed saaks punktist A punkti B. Samuti võib liinivõrk muutuda, näiteks kasutatakse busse rohkem nii-öelda ettevedamiseks.