/nginx/o/2009/01/05/112991t1h7a62.jpg)
Sotsiaaldemokraadid näevad selget ohtu demokraatiale täna riigikogus kinnitatud seaduses, mis kriminaliseerib tegevuse, millest keegi võib välja lugeda üleskutse massilistele korratustele.
Indrek Saar: valitsuse kirumine võib lõppeda vangistusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paremparteide saadikute ja roheliste häältega vastu võetud karistusseadustiku muutmise seadus lubab kuni viieaastase vangistusega karistada isikut, keda süüdistatakse massilistele korratustele üleskutsumises.
«Kui ametiühing organiseerib streigi, mis kuulutatakse ebaseaduslikuks, siis kvalifitseerub see streik massiliseks korratuseks ja organiseerijaid on võimalik kuni viieks aastaks kinni panna,» märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees Indrek Saar.
Tema sõnul võib pahatahtliku tõlgendamise korral osutuda vähemalt sama ohtlikuks seadusesse jõudnud ettepanek, mis kriminaliseerib nn ässitustegevuse kaitsejõududes ja politseinike seas. Politseiametniku või tegevteenistuja riigivastase mõjutamise eest võib karistada samuti kuni viieaastase vangistusega. Nii võib Saare sõnul minna, kui keegi anub meeleavalduse ajal politseinikku mitte üle sõitma korraldustele mitteallunud inimestest.
Õiguskomisjoni liige soovitas olla ajakirjanikel edaspidi valvsad, kuna Riigikogu enamus otsustas muuta kriminaalkorras karistatavaks riigivastase valeandmete levitamise. Seaduse järgi tohib kuni kuueks aastaks trellide taha mõista valeandmete levitajat, kui sellega kahjustati Eesti iseseisvust ja sõltumatust ja kui selle teoga kaasnes oht avalikule korrale.
«Valitsuse poliitikat kritiseerivad ajakirjanikud peavad olema ettevaatlikud. Kogu seaduse tuum on: kui ma vanaema sünnipäeval valitsust kirun, siis on võimalik mind kinni panna,» lausus Saar.
Sotsiaaldemokraatide nimel peetud lõppsõnas avaldas Saar Riigikogu ees lootust, et nii ebademokraatliku seaduse vastuvõtmise järel ei lähe läbi katsed allutada Eesti kohtusüsteemi parteilisele kontrollile. «Igatahes alus sõnavabaduse piiramiseks on nüüd seaduse tasandil loodud,» ütles Saar.