Uuring: loome- ja ärimaailm on mõistmas teineteise vajalikkust

Tartus tegutsev Lodjakoda on Eesti laevaehituspärandist teinud Lõuna-Eesti ühe populaarseima vaatamisväärsuse. Pildil koja teine alus, viikingilaev Turm. Foto: Sille Annuk

Ehkki loominguliste erialade roll on ettevõtluses jätkuvalt alahinnatud, valitseb loome- ja ärimaailma vahel siiski täna suurem üksteisemõistmine ja koostöövalmidus kui mõne aasta eest.

«Palju on räägitud, et majanduses peaks suurem roll olema teadlastel, aga vähem on räägitud loomeinimete rollist,» ütles täna värskeid loomemajanduse uuringuid tutvustanud Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing. «Meil on ettevõtted eelistanud teha pigem odavat kopeerivat allhanget, ise palju lisamata, sest kasvu ajal mõeldi rohkem kvantiteedi peale ning näiteks disaini ja elukeskkonna kujundamise peale mõtlemiseks ei jäänud aega.»

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) tellitud uuringute järgi ootavad loomemajanduse sektoris tegutsejad riigilt loomemajanduse tunnustamist olulise osana Eesti majandusmudelis, aga ka sektori kaasamist riiklikesse arengukavadesse ja toetusmeetmetesse.

Lõhe loome- ja ärimaailma vahel on Eestis täna siiski veel tuntav, kinnitasid tänasel uuringute esitlusel nii kultuuriminister Laine Jänes kui ka Marje Josing. «Eestis on kaks erinevat kanalit, on kultuur ja kaunid kunstid versus ettevõtlus ja kopeeriv allhange, ning ühisosa on neil väike,» sõnas Josing. «Kuid võrreldes 2005. aastaga on siiski pilt teine: toona pidime uuringu jaoks sisuliselt uksest sisse murdma, siis praegu siiski soovitakse tervikpilti teiste tegevuste ja valdkondade kohta, koostöötahe ja valmisolek arenguvõimaluste otsimiseks on mõlemalt poolt suurem.»

EAS-i juht Ülari Alametsa kinnitusel taandub küsimus, miks toetada loomemajanduse arendamist, lihtsale sihile. «Pikem eesmärk on olla toeks teenuste ja toodete arendamisele, mida hiljem saaks rahvusvahelistel turgudel suure rahaga müüa,» sõnas Alamets. «Paljudel juhtudel on toode või teenus juba olemas, kuid vajab viimast lüket et rahvusvahelisele turule jõuda. Kuid meie eesmärk on ka vundamendi ladumine kasvõi ettevõtluse algõppe või infrastruktuuri näol.»

Alamets tõi Antoniuse õue Tallinnas ning Pärimusmuusika Keskuse Viljandis näiteks ettevõtmistest, kus on suurepärased eeldused oma teenuste rahvusvaheliseks pakkumiseks.

Alametsa kinnitusel on täna ka alustavate ettevõtete toetuse taotlejate hulgas ka märgatav osa loomeettevõtteid.

EAS-i teatel ei tähenda loomemajanduse arendamine mitte eraldi loomemajandussektori loomist, vaid loomemajanduse sidustamist teiste Eesti tööstus- ja teenindusharudega, loomemajanduse suuremat lülitatust linnakeskkondade arendusprojektidesse, samuti loomemajanduse sidumist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamisega.

«Loomemajandus ei asenda mingil juhul traditsioonilise kultuurimaailma mõistet, vaid toetab kultuuri mõjukust kogu ühiskonnas. Ta püüab keskenduda kunsti- ja kultuurivaldkonna sellele osale, mille abil võib majanduslikku tulu saada nii looja, kui elukeskkond,»" kinnitas kultuuriminister Laine Jänes.

EASi poolt tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuring kaardistab Eesti loomemajanduse valdkonnad ja annab ülevaate Eesti loomemajanduse ülesehitusest ja mahust. Uuring kajastab loomemajanduse osakaalu tööhõives ja Eesti sotsiaalmajanduslikus arengus.

Samuti tuuakse välja prioriteedid, millist tuge ja abi ootavad erinevad loomemajanduse valdkonnad riigilt sektori edasiseks arenguks ja ekspordipotentsiaali suurendamiseks.

«Tuleviku edu suhtes on kriitilise tähtsusega loomemajanduse sektorite parem koostöö erinevate majandusharudega,» rõhutab konjunktuuriinstituudi uuring. «Nii saab Eestis turismi arendada läbi välisutistidele täiendavate kultuuriteenuste pakkumise. Tööstusettevõtete tootearenduse ja innovatsiooni üks orgaaniline osa peaks olema tootedisain. Muuseumid, näitused, IT ja filmisektor saaks teha palju tihedamat koostööd haridussektoriga.»

Uuring rõhutas ka ekspordivõimaluste otsimiste tähtsust, milleks on aga oluline loomemajanduse spetsialistide ja ettevõtete omavaheline tihedam koostöö. «Välistellimuste leidmiseks ja täitmiseks on vaja teatud «minimaalset võimekust» ja Eesti ettevõtete väiksuse juures on selline võimekus saavutatav vaid ettevõtete liitumise ja koostööga,» märgib uuring.

Eile esitleti ka kultuuriministeeriumi tellimusel valminud Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi ja TLÜ Eesti Humanitaarinstituudi koostöös uuringut «Eesti loomemajanduse potentsiaal ja arenguks vajalikud toetusmeetmed». Uuring nimetas peamiste probleemidena, mis loomemajanduse arengut takistavad, tugisüsteemi puudulikkust, koostöö vähesust ja madalat teadlikkust kõigi loomemajandusega seotud osapoolte - nii loomeinimeste endi, avaliku sektori kui ka tööstus- ja teenindussektori esindajate - hulgas.

Loomemajanduse alla loetakse sellised valdkonnad nagu arhitektuur, film ja video, ringhääling, disain, etenduskunstid, meelelahutus, kirjastamine, kunst, muuseumid, raamatukogud, käsitöö, muusika ning reklaam.