Tarbijakaitseamet soovitab neil, kes plaanivad välisriigis puhates auto rentida, olla lepinguid sõlmides eriti tähelepanelik.
Tarbijakaitse kutsub autorentijaid tähelepanelikkusele
Ametile pole võõrad juhud, mil puhkusel rendiautoga sõitnud inimestel tuleb pärast reisi tegeleda rendifirma nõuetega. Auto kapotil juba rentimise hetkest olnud kriimu eest raha väljakäimine võib tunduda ebaõiglane, kuid lepingud räägivad enamasti rendifirma kasuks.
Selliseid olukordi saab siiski vältida, kui võtta aega lepingute lugemiseks ning segased kohad klienditeenidajaga läbi arutada. Alles tuleb hoida nii lepingu koopia kui muud autorendiga kaasnevad dokumendid, ka bensiinitšekid. Nii on võimalike segaduste tekkimisel kergem oma seisukohti kaitsta.
Tutvudes renditingimustega on väga oluline jälgida eritingimusi. Rendifirma võib nõuda juhilt vähemalt kaheaastast sõidukogemust, auto tankimist enne tagastamist või seada piirangud läbisõidule.
Kõige kindlam on masin võtta otse rendifirmalt, sest vahendaja, näiteks internetiportaali kehtestatud lepingutingimused võivad rendileandja omadest erineda.
Probleeme võib tekitada ka nii-öelda täiskindlustus. Paljud rentijad arvavad, et sellise nime all pakutav kindlustus kehtib avariide, varguste ja muude ebameeldivate olukordade puhul. Siiski ei pruugi osavalt reklaamitud ja sageli kallim kindlustus erineda kohustuslikust autorendiga kaasnevast kindlustusest.
Viimase tähelepaneku illustreerimiseks tõi tarbijakaitse ühe konkreetse juhtumi kaaslasega Küprosel puhanud mehest, kes ostis rendifirmast autole kopsaka summa eest täiskindlustuse. Puhkuse ajal juhtus liiklusõnnetus, mille tõttu muutus rendiauto kasutuskõlbmatuks. Mehe üllatus oli suur, kui rendifirma esitas talle 3000 euro suuruse kahjunõude. Kuigi klienditeenindajaga suheldes oli talle jäänud mulje, et täiskindlustus vabastab ta omavastutusest täielikult, rääkisid lepingutingimused hoopis muud.