Keemiatööstuse liit: keskkonnatasude tõus hukutab ettevõtluse

Kiviõli tuhamäed. Foto: Egert Kamenik/ Postimees

Eesti Keemiatööstuse Liidu juhatus arutas keskkonnatasude seaduse eelnõu kava ning leidis, et selles ettenähtud tõusud on ettevõtlusele hukutava mõjuga ja tõstavad oluliselt energia hinda.

Keemiatööstuse liidu juhatus leidis, et enne seaduse vastuvõtmist tuleks analüüsida keskkonnatasude tõstmise mõju eelarvele ja inflatsioonile, samuti elektri- ja soojusenergia hindadele ning ettevõtete konkurentsivõimele.
Keskkonnatasude osakaal ei tohiks ületada 10 protsenti toote hinnast. Eelnõu järgi tõusevad keskkonnatasud, mis jaotuvad ressursitasuks ja saastetasuks, teatud kategooriates aga mitu korda.

Kõige olulisemat mõju Eesti majandusele avaldab põlevkivi kaevandamisega seotud tasude tõus. Kui ressursitasu alam-ja ülempiir põlevkivi kaevandamisõiguse eest on kehtivas seaduses 12 ja 20 krooni tonni kaevandatud põlevkivi kohta, siis eelnõus toodud piirid on 15 ja 100 krooni. Keskkonnatasude osakaal põlevkivi tonni hinnas on 21,20 krooni ja moodustab põlevkivi keskmisest müügihinnast 14,4 protsenti. Seadusemuudatuse jõustumisel tõuseks keskkonnatasud 66,30 kroonini tonni eest.

Teiseks oluliseks mõjuriks elektrihinna kujunemisel on seadusemuudatuses toodud tasud põlevkivi kolde- ja lendtuhale. Kui kehtivas seaduses on ühe tonni ladestamishinnaks 15,65 krooni tonni kohta, siis eelnõus nähakse ette saastetasude tõusu 62,59 kroonile tonnist.
Elektrienergia ühe MWh tootmiseks kulub keskmiselt 1,2 tonni põlevkivi, millest tekib keskmiselt 0,6 tonni tuhka.

Neljakordne tuha ladestamise saastetasu tõus tähendaks elektrihinna keskmist tõusu 5 protsenti. Lisaks sellele on kavas tõsta veeressursi- ja veereostustasusid ning välisõhu saastetasu kuni 10 protsenti.

Keskkonnatasude mõju puudutab elektrituru avamist 2013. aastal. Turu avamine toob kaasa tänasega võrreldes olulise elektrihinna tõusu, mis ühest küljest võimaldab Eesti elektrienergia tootjatel ja vahendajatel teenida suuremat tulu, kuid võib muuta Eestis toodetud elektrienergia rahvusvahelisel turul konkurentsivõimetuks, mis tooks kaasa investeeringute ning Eesti energeetilise sõltumatuse vähenemise.

Juba täna on teatud juhtudel Eesti Energial mõistlikum vahendada Eestisse elektrit teistest riikidest, kulude (sh keskkonnatasude) ennakkasvu tõttu väheneb Eesti hinnaeelis veelgi. Seega võib keskkonnatasude tõus viia olukorrani, kus ettevõtetel pole mõistlik toota elektrit Eestis või investeeritakse tootmisvõimsustesse, mis kasutavad tootmises importsisendeid, näiteks gaasi.

Tänaste hindade juures moodustavad keskkonnatasud põlevkiviõlide tootmisel üle 10 protsendi õli turuhinnast. Keskkonnatasude tõusul eelnõus ettenähtud tasemetele moodustaks need 26 protsenti toote hinnast, mis muudab põlevkiviõli tootmise majanduslikult mõttetuks.

Eelnõu jõustumisel kaotaksid töö Ida-Virumaa sellistes ettevõtetes, nagu Viru Keemia Grupp, Kiviõli Keemiatööstus, Nitrofert ja teised kuni 4000 töötajat.
Ettevõtted on teinud oma investeerimisotsused ja planeerinud tootmises ümberkorraldamise aastateni 2015. Seaduse muudatus halvendab oluliselt ettevõtete finantsvõimekust ning seab need raskesse olukorda.

«Tänases majandusolukorras on keskkonnatasude seadusemuudatus pöördumatu ja oluliselt majanduskeskkonda halvendava mõjuga. Sellega kaasneb töötuse kasv ja traditsiooniliste eksporti toetavate tööstuste seiskumine,» seisab keemiatööstuse liidu pressiteates.