/nginx/o/2013/08/01/1935152t1h81d1.jpg)
Euroopa Liit läks majanduslikku merelahingusse karistamaks Fääri saari selle eest, et nood rüüstavad väidetavalt «merehõbeda» ehk heeringate varusid.
Fääri saarte heeringaõnn tõi ELi sanktsioonid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alla 50 000 elanikuga saarte vastu kavandatud kaubanduspiirangud kujutavad endast esimesi sanktsioone pikemat aega hõõgunud kalakvooditülis ning võivad sillutada tee samalaadsetele sammudele Islandi vastu, mis vinnab väidetavalt välja liiga palju makrelle.
Island ja Fääri saared on ühepoolselt suurendanud kalapüügi mahtu pärast seda, kui nende vetesse tungis tohutus koguses makrelle ja heeringaid.
Kalade kokkutulekut on põhjendatud muuhulgas sellega, et merevee soojenemine ajendab neid liikuma jahedamatesse paikadesse Atlandi põhjaosas.
Hiigelsuured heeringaloomused paisutasid Fääri saarte mulluse püügikvoodi enam kui kolm korda varasemast suuremaks – ärritades väga šotlastest, norrakatest ja iirlastest kalamehi, kes on õhutanud Euroopa Komisjoni kättemaksule.
Eile sai komisjon liikmesriikidelt lahinguks rohelise tule.
Kalandusvoliniku Maria Damanaki sõnutsi ei jää blokil «muud üle, kui tegudele asuda ja astuda kõik vajalikud sammud tagamaks heeringamajanduse jätkusuutlikkust».
Fääri saarte silmis on Brüsseli sunnivahendid ebaseaduslikud ning kujutavad endast katset kaitsta ajast ja arust kvoote, mis võimaldavad ELil ja Norral kamandada nende vetest lahkuvate kalade püüki.
«ELi poolt on läbimõtlematu ja lühinägelik astuda selliseid õigustamata samme ühe oma lähedase Euroopa naabri vastu,» ütles Fääri saarte peaminister Kaj Leo Holm Johannesen. «Nendes meetmetes on raske näha muud kui katset kaitsta ELi kalamajanduse huve.»
Kalatüli võib tõsiselt kahjustada Fääri saarte majandust ning on ühtlasi üks peamisi põhjuseid, miks Island euroliidust eemale hoiab.
Islandi juhtiv «makrelliläbirääkija» Sigurgeir Thorgeirsson ütles, et mistahes sanktsioonid on «ebaseaduslikud ega ühti rahvusvaheliste kohustustega». Ta rõhutas, et asju tuleks ajada diplomaatiliselt, «vältides majandussõda».
Makrelli- ja heeringavaidlused on omavahel tihedalt põimunud, kuna mõlemat kala püütakse üldiselt samal ajal ja samade laevadega. Kui makrelle on meres suhteliselt palju, jääb heeringaid viimasel ajal vähemaks – ning seda on Fääri saartele rõhutanud ka kalandusorganisatsioonid.
Ekspordikeeld ja boikott ELi sadamais randuvatele Fääri traaleritele annaks saartele aga ränga hoobi, kuna kalandus tagab poole nende riigituludest.
Fääri saared kuuluvad Taani koosseisu, naudivad sisepoliitilist iseseisvust ega kuulu Euroopa Liitu.
Saarte välispoliitikat ajab Taani, mis hääletas eile sanktsioonide vastu. Nimelt sunnivad need meetmed Taanit keelustama Fääri toodete müüki omaenda kuningriigis.
Taani toiduaineteministri Mette Gjerskovi sõnutsi oli see «drastiline samm» ennatlik. «See on väike kogukond, mis sõltub ülimalt suurel määral kalandusest. Enne sanktsioonide käikulaskmist tuleks ammendada võimalused läbirääkimisteks, aga seda pole tehtud,» rõhutas Gjerskov.
ELi kalastusrühmitused tervitasid otsust.
Šotlaste kalandusliidu kõneisik Ian Gatt loodab, et karistused läkitavad «fäärlastele selge sõnumi, et nende teguviisid lihtsalt ei ole aktsepteeritavad 21. sajandil».
Kalameeste maailm võib olla karm. Kolm aastat tagasi mehitasid 50 Šoti kalameest oma traalerid, blokeerimaks Peterheadi sadamat üheainsa Fääri aluse eest, mis suundus sinna makrellilasti maha laadima.
Copyright The Financial Times Limited 2013