/nginx/o/2009/11/15/266809t1h5854.jpg)
Eesti masinatööstusel läks mullu hästi, kasvas hõivatute arv ning palgatõus hoidis sektorit tööstusharude palga pingereas jätkuvalt ühel kõrgemal kohal.
Masinatööstus jätkas kasvu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirstatistika kohaselt kasvas hõivatute arv kaheksa protsenti. Samas aasta varasemate andmete korrigeerimise tõttu võisid tegelikud arengud olla tagasihoidlikumad. Palk kasvas seitse protsenti, masinatööstuse palgatase oli jätkuvalt tööstusharudest üks kõrgemaid.
Tööjõukuludega samas tempos suurenesid ettevõtete müügitulud, kuid kogukulude kasv oli kiirem ning ettevõtete kogukasum jäi mõnevõrra alla aastatagusele tulemusele. Ka tootlikkus oli veidi madalam kui aasta tagasi. Teisel poolaastal töökoormus vähenes.
Koduturu müük kasvas ekspordist kiiremini, kuid põhiline osa toodangust läks siiski välisturgudele. Eksport moodustas 75 protsenti kogu müügist. Peamiseks eksportturuks oli Soome, kuhu müüdi 40 protsenti. Tagasiminek toimus Rootsi ja Venemaa suunal. Masinatööstuse peamisteks toodeteks oli tõste- ja teisaldusseadmed ning nende osad.
Tänu hoonete ja rajatiste ehitamisele ning rekonstrueerimisele kasvasid ettevõtete investeeringud ligi viiendiku. Samuti suunati investeeringuid varasemast oluliselt rohkem transpordivahenditesse. Kapitalipaigutused masinatesse ja seadmetesse langesid, kuid moodustasid kokkuvõttes siiski poole kõigist investeeringutest.
Ettevõtete hinnangul oli mullu Eesti masinatööstuse majanduskonjunktuur hea, kuid aasta lõpus olukord halvenes. Vähenesid tellimused ning tootmisvõimsuste kasutamise määr. 2013. aasta alguses olukord küll veidi paranes, kuid olulist pööret paremuse suunas ettevõtete juhid ei prognoosinud.