Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Jaapanlased töötavad end surnuks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaja Koovit
Copy
Jaapanlased otsivad teavet tööpakkumiste kohta Tokyos asuvast tööturuametist.
Jaapanlased otsivad teavet tööpakkumiste kohta Tokyos asuvast tööturuametist. Foto: AP / Scanpix

Kuigi Jaapani majandus näitab paranemise märke ja analüütikud usuvad, et kasvunumbreid nähakse juba selles kvartalis, näitab sel nädalal avaldatud eelmise majandusaasta tööõnnetuste ja -surmade statistika kasvu ning end surnuks töötanud inimeste arv suureneb.


Märtsiga lõppenud majandusaastal suurenes tööst põhjustatud vaimsete haiguste eest kompensatsiooni saanud inimeste arv, 927 kompensatsioonitaotlusest rahuldati 269, kirjutab Business Week. Nendest 66 olid sooritanud enesetapukatse. 158 töötaja surm kvalifitseerus karoshina, mis on Jaapani spetsiaalne termin surnuks töötamise kohta. Ka see arv kasvas mullusega võrreldes.

Spetsialistide hinnangul on probleem tõsisem, kui arvudest paistab, sest enamus kõrgest tööstressist põhjustatud haigustest ja õnnetustest ametlikus statistikas ei kajastu ning mullu sooritatud 30 000 enesetapust on riigis valitseva ületöötamise mentaliteediga seotud oluliselt suurem osa, kui statistika näitab. Enesetappude arv näitab riigis kasvu ning mullune number oli viimase 11 aasta rekordiline, ületades vastavat USA näitajat enam kui kaks korda.

Majanduslangus suurendab probleemi veelgi, sest töötajaid koondanud ettevõtetes tuleb allesjäänutel lisaks enda kohustustele ka endiste kolleegide töö ära teha. Töö kaotamise hirmus tehakse üha rohkem ületunde.

Ületunnitöö mentaliteet on Jaapanis sügavalt juurdunud. Valitsuse poolt tellitud uuringu tulemused näitavad, et 90 protsendil töötajatest ei ole aimugi, mida tasakaal töö ja puhkeaja vahel endast peaks kujutama. Viiest vastajast neli tunnistasid, et oleksid valmis kohtamise ära jätma, kui tööandja paluks neil lisatunde teha.

Analüütikute sõnutsi on probleem eriti tõsine noorte hulgas, kes ebakindla majanduskeskkonna survel teevad üha pikemaid tööpäevi, seda oma tervise hinnaga.

Tagasi üles