Eesti kapitalituru elavdamine on lõpuks päevakorda tõusnud
/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
30. juuli 2013, 08:42
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/29/1931636t1h459d.jpg)
Üle hulga aja esimese poliitikuna on reformierakondlane Kaja Kallas hakanud tunnetama kapitalituru elavdamise vajadust. See oleks peaaegu varjusurmas olevale börsile hädavajalik. Meie poliitikud on kapitalituru vajalikkuse suhtes olnud kas ükskõiksed või lausa tõrjuvad.
On kuulda, et tihti juhtub ka nii, et kui seadusandjatele hakatakse rääkima kapitali- ja finantsturgude vajalikkusest, võetakse kohe välja Lehman Brothersi kaart ning mõistlikku diskussiooni tekkida ei saa.
Möödunud nädalal üllatas riigikogu liige ja majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas oma blogipostitusega, kus ta kirjutas, et Eesti majanduse kiiremaks kasvamiseks on vaja elavdada kapitaliturgu: nii aktsiabörsi kui ka võlakirjaturgu. «Oleme seda oma fraktsioonis arutanud,» vastas Kallas küsimusele, kas teemapüstitusest võib saada seadusandlik initsiatiiv või see jääbki vaid üheks arvamusavalduseks.
Kallase sõnul on ligipääs finantsidele ettevõtetele probleem. Firmade jaoks on finantsallikad sisuliselt ainult pangalaenud. «Pangalaene saavad ainult tugevad ja toimivad ettevõtted, aga mitte väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, keda meil tegelikult on 99,99 protsenti,» toonitas poliitik.
Tegemist pole mitte üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa probleemiga. Euroopa investeerimisfondi uuringud näitavad, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtted loovad kõige rohkem töökohti, aga nad ei pääse kapitalile ligi, sest pole piisavalt tugevad, et saaks pangas häid tingimusi, sest neil pole pakkuda tagatisi. Alternatiivne allikas võiks olla riskifondid, aga neil pole ilma toimiva börsita võimalusi oma investeeringutest loobuda.
«Põhimõtteliselt nad saaksid müüa strateegilistele investoritele, aga siis läheb ettevõte välisomanike kätte,» ütles Kallas. «Kui oleks toimiv börs, siis saaks omand jääda Eesti omanikele,» lisas ta.
«Ühe meetmega ei saa kapitaliturgu käima tõmmata, see peab olema meetmete pakett nii nõudluse kui ka pakkumise poole pealt,» ütles Kallas.