Kas töötad üle 50 tunni nädalas? Oled siis ehk töönarkomaan

Töönarkomaan võõrdub ajapikku perekonnast, jääb ainult töö. Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Kas sa töötad üle 50 tunni nädala ja tunned vajadust olla pidevalt tegevuses? Kas sul on raske puhkuselainele häälestuda? Oled sa perfektsionist ega oska oma tööd delegeerida? Kas su lähedased kaebavad, et töötad liiga palju? Kui vastasid nendele küsimustele jaatavalt, siis oled tõenäoliselt töönarkomaan.

Töönarkomaania on haigus, mis esineb sageli perekonniti ehk et kui vanemad on olnud töönarkomaanid, kalduvad sellele ka nende lapsed, kirjutab PsychologyToday. Töönarkomaanid kasutavad tööd kompenseerimaks oma emotsionaalset ebamugavustunnet ja tunnete puudulikkust. Nad tunnevad adrenaliinitaseme tõusu pingelistel tööperioodidel ning need tunded vahelduvad kurnatuse, madala enesehinnangu, ärevuse ja depressiooniga.

Töönarkomaania teine tsükkel on tööle liigne pühendumine – inimesed on nii üleni sellele pühendunud, et neil pole enam aega pereeluks ja laste kasvatamiseks. Kuna nad seavad iseendale perfektsionistlikke eesmärke, eeldavad nad kõrgeimate standardite täitmist ka oma lastelt. Selle tulemusena tunnevad nende lapsed tihti ebaõnnestumist ja süüd ning kasvavad üles veendumusega, et nad pole piisavalt head ning seda tuleb millegagi kompenseerida. Näiteks rohkema töö tegemisega. Nii saabki alguse järgmine põlvkond töönarkomaane.

Samas on töönarkomaania üks väheseid sõltuvusi, mida ühiskond justkui heaks kiidaks. Vähemalt ülemustele on küll enamasti vägagi meele järgi, kui alluvad võimalikult palju tööd rabavad. Samas – ta võib ka olla ainuke inimene, kes seda töörabamist hindab, sest sinu lapsed on tõenäoliselt väga nördinud sellepärast, et sind kunagi kodus pole. Seda tunnistavad ka mitmed uuringud, kust on välja tulnud, et töönarkomaania toob kaasa perekonnast võõrandumise ning tekitab lõpuks lausa terviseprobleeme.

Peamine põhjus, mis töönarkomaane aina enam töötama sunnib, on veendumus, et teenides rohkem raha muudavad nad oma perekonna õnnelikumaks. Paraku ei pea see veendumus paika ja on mitmeid uuringuid, mis näitavad, et suurema rahahulga ja õnne vahel puudub seos.

Mõned mõtted töönarkomaanile, kuidas oma elu jälle rööbastele saada:

Tee nö kiiktooli testi. Kujutle, et olen pensionil ja istud kiiktoolis. Vaata tagasi oma elule ja mõtle, kus sa oleksid tahtnud rohkem aega veeta – kontoris, golfiväljakul, perega puhkusel?

Kas maailm jääb seisma, kui jätad selle meeletu rabelemise? Kui sa muretsed pidevalt oma tegemist ootavate asjade nimekirja pärast, siis võta aeg maha ja mõtle natuke asja üle järele. Milline oleks kõige hullem asi, mis võiks juhtuda kui võtad endale puhkepäeva? Kas elaksid juhtunu üle? Kas maailm elaks selle üle?

Küsi oma perekonna arvamust. Mida nemad sinu töökoormusest arvavad? Töönarkomaanid ei ole sageli teadlikud sellest, kuidas nende ületöötamine lähedastele mõjub ja milliseid tundeid see ümbritsevates tekitab.

Uuri perekondlikke töötegemise tavasid. Kui ma kuulsin oma isa rääkimas 100-tunnisest töönädalast, tunduks justkui nagu vähevõitu töötada «vaid» 70 tundi nädalas. Uurides perekondlikke töötegemise mustreid, võib palju teada saada iseenda kalduvustest ja paremini ennast hakata mõistma.