/nginx/o/2013/07/29/1930146t1ha012.jpg)
Euroopa Liit ja Hiina on lõpetanud päikesepaneelide pärast lahvatanud kaubandussõja, mis ähvardas laieneda ka teistele tööstusharudele.
Päikesepaneelide sõda lõppes Hiina võiduga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahendus – mille kohta kehtib termin «hinnakohustis» – on oma tingimuste poolest soodne Hiinale.
Käesolevaga on Hiina firmadel lubatud eksportida Euroopa Liitu kuni 7 gigavati jagu päikesepaneele aastas tingimusel, et hind ei jää alla 56 sendi vatist.
Kõikidele kvooti ületavatele või miinimumhinnast odavamatele toodetele rakenduvad alates 6. augustist keskmiselt 47-protsendilised dumpinguvastased lõivud.
Miinimumhind, mis oli läbirääkimistel peamine tüliküsimus, vastab Hiina tootjate viimase aja keskmisele hinnale.
Kokkuleppehind on tunduvalt madalam kui 80 senti või rohkem, mida Euroopa tootjad oma esialgses kaebuses mõistlikuks nimetasid, toetudes Euroopa Komisjoni dumpinguvastase uuringu järeldustele.
Kui kokkuleppe üksikasjad läinud nädala lõpus välja lekkisid, ähvardas Euroopa tootjate ühendus otsuse kohtusse kaevata.
ELi kaudandusvolinik Karel De Gucht on kaks kuud kestnud intensiivsete läbirääkimiste tulemustega siiski rahul.
«Me oleme veendunud, et antud hinnakohustis stabiliseerib Euroopa päikesepaneelide-turu ning kõrvaldab kahju, mille dumping Euroopa tööstusele tekitas,» ütles De Gucht. «Me oleme leidnud rahumeelse lahenduse, mis toob Euroopa päikesepaneelide-turule uue tasakaalu ja jätkusuutliku hinnataseme.»
ELi ametnikud on õigustanud sammu sellega, et alates uuringu algusest 2011. aasta keskel on hinnad Euroopa päikesepaneelitööstuses nagunii kokku kukkunud. Seepärast ei ole tol ajal nõutud miinimumhind täna enam mõistlik, selgitavad ametnikud.
Päikesepaneelisõda oli ELi ajaloo suurim kaubandusalane uurimine, mille käivitas 2011. aastal Hiina tootjate poolt ELi toimetatud päikesepaneelide kogus väärtuses 20 miljardit eurot.
Vaid paari aastaga haarasid Hiina konkurendid, kes alustasid marginaalsete tegijatena, enda kätte 80 protsenti ELi turust – mis on maailma suurim.
Tüli käigus tekis laiema kaubandussõja oht. Peking algatas omapoolsed uuringud Euroopa veini- ja polüräni-impordi osas ning ähvardas meetmetega ka Euroopa luksautotööstust.
Copyright The Financial Times Limited 2013