Lugeja küsib: kuidas takistada eksnaisel lapsega välisreisile minemast?

Foto: SCANPIX

«Mul on eksnaisega 6-aastane poeg ja kuna mul tuleb varsti puhkus, siis oli plaan kasvõi ühe päeva lapsega aega veeta. Eksnaine elab Tallinnas, mina Saaremaal. Aga naine ütles, et sõidab perega ja lastega välismaale reisile. Tal on pärast mind teiste meestega veel kaks last olnud. Ütlesin, et lepiks siis aja enne, kui sõidavad, aga tema leiab ikka põhjuse, miks mind lapsega mitte kokku lasta. Ütleb, et ma pole lapsele mitte keegi. Küsimus, kas ma võin tal keelata last välisriiki reisima saata ja kui on õigus keelata, siis mis tegema peaks?» küsib isa.

«Tahaks seda ka teada, kas saan nii teha, et igakuiselt ei kanna raha lapse ema arvele, vaid ostan selle raha eest lapsele vajaliku ja muid kulutusi, sest kardan, et lapse ema laristab raha enda peale,» kirjutas mees.

Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroo Puurits & Partnerid.

Iseenesest võib vanem lapsega välisriiki minna vaid teise vanema nõusolekul, kuid pigem tuleks eelöeldust lähtuda olukorras, mil vanem soovib lapsega teise riiki elama asuda. Lapsega välisreisile minnes üldjoontes (eriti Euroopas) lapsega üksi reisivalt vanemalt teise vanema nõusolekut piiril ei küsita, seega saab vanem lapsega reisile minna ka siis, kui teise vanema kirjalikku (notariaalses vormis) nõusolekut ette näidata ei ole.

Antud olukorra lahendamiseks soovitan Teil asju hinnata veidi laiemalt ehk siis mõelda sellele, kuidas oleks lapsega (korrapärane) suhtlemine tagatud ka tulevikus. Eelkõige pean silmas seda, et ilmselt ei ole lapse huvidest lähtuv, kui nõuate lapse emalt, et ta last ette planeeritud reisile kaasa ei võtaks (see võib lapsele suure pettumuse valmistada). Kui lapse emaga lapsega suhtlemise korra osas kokkuleppele saada ei õnnestu, tuleks pöörduda lastekaitsespetsialisti poole, kelle vahendusel õnnestub võib-olla ikkagi lapsega suhtlemise kord kindlaks määrata. Kui ka seal lapse emaga kokkuleppele saada ei õnnestu, peaks ilmselt pöörduma lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramise nõudega kohtu poole.

Reeglina peaks lapsest lahus elav vanem täitma oma ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel, kuid kui saate lapse emaga kokkuleppele, et teete lapse ülalpidamiseks vahetult kulutusi (nt ostate riideid ja muid vajalikke asju), võite oma ülalpidamiskohustust täita ka selliselt. Samas tuleb arvestada sellega, et lapse ema võib vaatamata eelnevale kokkuleppele hakata nõudma elatist igakuise rahasummana ja n-ö pahatahtlikkuse korral võib lapse ema kohtumenetluses nõuda elatist ka üks aasta tagasiulatuvalt selle perioodi eest, mil Te lapse emale elatise ülekandeid ei teinud ja ostsite lapsele vajalikke asju (iseasi, kas kohus tagasiulatuva nõude rahuldab, kui suudate ära tõendada, et täitsite oma ülalpidamiskohustust vahetult).

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.