Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: miks võib Sportlandis ohtlikke vibusid vabalt käsitseda?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Vibu.
Vibu. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tarbija24 meeslugeja soovib teada, miks võib Sportlandi spordipoes müüdavaid vibusid iga külastaja täiesti vabalt proovida ja katsetada.

«Sellega laseb ikka inimesel silma peast välja siuhti, mingit probleemi pole. Mulle tundub, et see on väga ohtlik, kui see lastele kättesaadavalt varnas ripub,» rääkis 20. juulil Ülemiste keskuses asuvat Sportlandi külastanud mees.

Vastab Sportlandi välisosakonna mänedžer Dmitry Smirnov:

Oleme vibuvarustust müünud juba 10 aastat ja hetkel pole sellise väljapaneku puhul probleeme tekkinud. Vibuvarustust müüvate kaupluste personal on vibu koolituse (k.a. ohutuse koolituse) saanud ning reeglina jõuab teenindaja kliendi juurde juba siis, kui klient lihtsalt vibukanduri juures huvi toodete vastu tunneb. Muidugi on kliendi mure mõistetav ning võtame lisameetmed ohutuse tagamiseks proovimise keelavate siltide näol, mis paigutatakse vibukandurile.

Mis puudutab vibuvarustuse kasutamist peale ostu sooritamist, siis see on reguleeritud Eesti Vabariigi Relvaseadusega:

§ 18. Piiramata tsiviilkäibega relvad ja laskemoon

 (1) Piiramata tsiviilkäibega relvad on:

 1) gaasipihusti;

 2) kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga (kaasa arvatud) pneumorelv;

 3) jahinuga ja -puss;

 31) tääknuga;

[RT I 2010, 37, 223 - jõust. 09.07.2010]

 4) allveenuga;

 5) spordiotstarbeline vehklemisrelv (epee, espadron, florett jt);

 6) ajaloolise kultuuri-, võitlus- või sporditraditsiooniga seonduv külmrelv (mõõk, pistoda, rapiir jt) või selle koopia;

 7) amb tõmbejõuga kuni 75 kg (kaasa arvatud);

 8) sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kg (kaasa arvatud);

 9) allveerelv.

Tagasi üles