Ligi: eelarvetasakaalu eelnõu tugevdab riigikogu kaasatust
25. juuli 2013, 19:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastates riigikontrolli kriitikale, et eelarve tasakaalu eelnõu, pisendab riigikogu õigusi rahaasjade otsustamisel, ütles rahandusminister Jürgen Ligi, et tegelikult on asjad vastupidised.
«Esimene kooskõlastusring ongi eelnõu kriitika, aga nagu seekordki, mitte tingimata küpse kriitika aeg. Meie kohustus on kriitikuid ka valgustada ja seda teeme ka riigikontrolliga, muuhulgas lisame nagu oli kavaski, nõutud rakendusaktid,» kommenteeris Ligi.
«Ette heidetud riigikogu pädevuse piiramine ei ole tingimata vale, ka praegu on see eelarveküsimustes piiratud - riigikogu enda poolt-, ning sellest on olnud kõvasti abi paljude rahandust ohustanud algatuste tõrjumisel,» lisas minister.
Riigikontroll vastas kooskõlastamiseks saadetud eelnõule kirjaga, milles märkis, et riigikontrolli hinnangul väheneb vastupidi eelnõu seletuskirjas väidetule riigikogu roll eelarve menetlemisel.
«Riigikogus kinnitatav riigieelarve muutub edaspidi üldisemaks ja riigikogu õigus otsustada reservide ja garantiide üle väheneb,» seisab riigikontrolli saadetud kirjas.
Ligi kinnitas aga vastupidist.
«Ent sedakorda eelnõu pigem tugevdab riigikogu kaasatust riigi tegevuste planeerimisse: loob reegli, et kõiki valdkonna arengukavasid, mille kinnitab valitsus, tuleb eelnevalt arutada riigikogus, eristab strateegiad, mida kinnitab seadusandja ja mida täitevvõim, mis seni on olnud valdkonniti ebaühtlane. Selgemad sisunõuded eelarvestrateegiale ei muuda riigikogu otsustusvabadust riigieelarve üle,» kommenteeris Ligi.
Rahandusministeerium esitas juulikuu algul seaduseelnõu, mis sätestab seaduse tasandil nõude, et riigieelarve peab olema struktuurses ülejäägis. Vastava seaduse vastuvõtmist eeldab Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud abinõude pakett, mis peab aitama euroala välja võlakriisist.
Muuhulgas peavad Euroopa riigid asutama sõltumatu eelarve järelevalve komitee. Eesti täidab selle nõude formaalselt, andes vastavad volitused Eesti Pangale.
«Küll aga lisanduvad Eesti Panga ametlikud arvamused majandusprognoosidele ja eelarvepositsioonile,» kinnitas Ligi.
«Samuti ei vähene riigikogu õigus otsustada reservide kasutusele võtmist ja suurendamist ning riigigarantiide andmist. Riigikogu määrab eelnõu järgi limiidi, mille ulatuses võib valitsus riigi siseselt riigiga seotud isikutele anda laenu ja riigigarantiisid. Kui seni võib valitsus laenu anda ka välismaistele isikutele, siis eelnõu järgi otsustab välismaiste organisatsioonide või riikidega seotud laenude ja riigigarantiide andmise just riigikogu,» ütles Ligi.
Riigikontrolli hinnangul pole seaduseelnõul ka vajalikke mõjuhinnanguid.
Valitsus kiitis eelnõu heaks kevadel, jõusse peab see astuma aga uue aasta algusest.