/nginx/o/2012/01/06/903302t1h67f1.jpg)
Juuni lõpu seisuga on stabiliseerimisreservi soetusmaksumus 355,8 miljonit eurot ja turuväärtus 357,9 miljonit eurot. Kvartaliga suurenes reservi turuväärtus 9,3 miljonit ja aastaga 14,7 miljonit eurot.
Stabiliseerimisreserv kasvas kvartaliga soetusmaksumusest suuremaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seoses võlakirjade valdava hinnalangusega oli stabiliseerimisreservi tulusus teises kvartalis -0,23 protsenti. Võrdluseks oleva normportfelli tulusus oli sama ajaga -0,34 protsenti. Stabiliseerimisreservi tulusus ületas normportfelli tänu hoiustesse raha paigutamisele. Madalama riskiga võlakirjade hindade mõõdukas langus tulenes turuosaliste suuremast huvist leida madalate intressimäärade tingimustes suurema tulususega investeeringuid.
Stabiliseerimisreservi finantsvahendite paigutamisel lähtutakse konservatiivsest investeerimisstrateegiast, mille eesmärk on tagada eelkõige finantsvahendite väärtuse säilivus ning garanteerida suurem likviidsus. Reservi haldamisel lähtutakse kehtestatud investeerimispiirangutest ning normportfellist, mis koostatakse iga kuu alguses eurotsooni valitsuste võlakirjadest ja rahaturuinstrumentidest.
Reservi vahendid on investeeritud väga madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (66,4 protsenti paigutuste struktuurist) ning krediidiasutuste võlakirjadesse ja hoiustesse (33,6 protsenti). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Soome (20,6 protsenti), Hollandi (18,2 protsenti) ja Belgia (16,6 protsenti) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 73,4 ja hoiused 26,6 protsenti.