Kõige suurem juurdehindlus on Selveris ja Prismas

Foto: Repro

Ehkki jaemüüjate sõnul on konkurents väga suur, erineb kaubanduskettides müüdavate kaupade juurdehindlus märgatavalt. Sama keti piires püsib juurdehindlus siiski läbi aastate suhteliselt stabiilsena. Suurima juurdehindlusega torkavad silma Selver ja Prisma Peremarket.

«Juurdehindlus ei ole eesmärk. Nii nagu kõigil eraettevõtetel on ka jaekettidel eesmärgiks kasumit teenida ning juurdehindlus on vahend selle eesmärgi saavutamiseks,» ütles Prisma Peremarketi kaubandusdirektor Jorma Rautanen. «Juurdehindluse vähese kõikumise tagant võib otsida tarbijate ootust stabiilsele hinnatasemele ning tugevat konkurentsi,» lisas ta.

Kas ettevõtetel on aga oma kindel marginaalipoliitika, mida püütakse järgida? «See ei ole nii,» vastas Tallinna Kaubamaja kontserni juhatuse esimees, Selveri nõukogu liige Raul Puusepp. «Kaupade müügihinna paneb paika ikkagi ettevõtete vaheline konkurents. Määravaks on kaupade sisseostu- ja logistika- ning opereerimiskulud,» lisas ta. «Ettevõte saab omalt poolt muuta oma tegutsemist võimalikult efektiivseks, et pärast kulude mahaarvamist natuke raha ka kasumireale jõuaks.»

Erinevad meetodid

Ligikaudu saab ettevõtete juurdehindlust hinnata brutokasumi marginaali kaudu. Selle arvutamiseks tuleb võtta ettevõtte kasumiaruandest müügitulu, millest tuleb lahutada kaupade, toorme, materjalide ja teenuste kulu. Tõsi, ettevõtted kasutavad oma majandusaruannete koostamisel erinevaid meetodeid, mistõttu päris üks-ühele brutokasumi marginaali kaupade juurdehindlusele taandada ei saa, aga üldpildi annab see siiski.

«Selver lisab kaubakulu hulka ainult otseselt kauba poodi toimetamisega seotud kulud. Näiteks Rimi lisab kaubakulu hulka ka kaupluste üürikulu, mis «vähendab» brutokasumi marginaali,» ütles Raul Puusepp. «Samuti kajastub Selveril müügitulu real lisaks kaupade müügikäibele ka rendimüügitulu ja teenuste müügitulu,» selgitas ta.

Postimehe arvutuse järgi (välja arvatud Maxima Eesti, mille majandusaruannetes on vastavad arvud toodud) on kõige suurema brutokasumi marginaaliga Selver – 23 protsenti. Üle 20 protsendi on see ka Prisma Peremarketis, Rimis aga 11,3 ning Maxima Eestis vaid 2,3 protsenti. Kui Rimi kaupade kulust üüri- ja rendikulud maha arvata, saame keskmiseks juurdehindluseks 16 protsenti. Maxima väga väike näitaja tuleneb ilmselt paljuski tulude teistmoodi arvestamisest.

Tsükliline jaekaubandus

Suuremate jaemüüjate eelmise aasta majandustulemused olid head. Selveri kasum küll kahanes 17 protsendi võrra ehk üheksale miljonile eurole ning Oleg Grossile kuuluv OG Elektra paar protsenti, ülejäänud jaemüüjate kasum aga kasvas ning kolmel (Rimi, Prisma ja Maxima) asendus 2011. aasta kahjum kasumiga. Ettevõtete eelmiste aastate käibekasv jäi vahemikku 2 (Rimi) kuni 20 protsenti (Prisma Peremarket).

Raul Puusepa sõnul tuleneb käibe kasv praegusel Eesti toidu- ja esmatarbe jaekaubandusturul suuresti kauplustevõrgu laienemisest. «Eelmisel aastal avasid meie konkurendid lihtsalt meist enam uusi poode,» selgitas ta.

Majandusanalüütik Heido Vitsur ütles eelmisel nädalal Postimehele, et meie kaubad on liiga kallid sellepärast, et kaubandusettevõtted investeerivad liiga palju kaubanduspindadesse. Kaubandusettevõtted ise sellega nõus ei ole.

«Kogu lugupidamise juures ei saa ma selle väitega nõustuda,» ütles Puusepp. «Toidukaupade turul on konkurents niivõrd tihe, et see ei võimalda mõnel turuosalisel oma üleinvesteeritud raha klientidelt kõrgemat hinda küsides tagasi teenida.»