Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts on seisukohal, et riiklik kaupluste lahtiolekuaegade regulatsioon piiraks ettevõtlusvabadust.
Mait Palts: riik piiraks poodide lahtiolekuaja reguleerimisega ettevõtlusvabadust
«Raske on näha, kuidas võiks vabale konkurentsile piirangute seadmine ja veel tehes seda nii, et piiranguid seatakse konkureerivatele ettevõtetele selektiivselt, suuruse põhiselt, aidata kaasa konkurentsi suurenemisele või hindade alanemisele,» ütles ta Postimehele.
Ta lisas, et pigem võib riiklikult konkurentsi piiramine tuua negatiivseid ja soovitule vastupidiseid tulemusi.
Eesti kaupluste lahtiolekuaegade tagamaid võib Paltsi sõnul aga otsida pakkumisest ja nõudlusest, ajaloolistest ja kultuurilistest aspektidest.
«On aga raske uskuda, et kaupluse pidamine ilma klientideta ja kahjumlikult oleks ühegi kaupleja soov. Kuni on nõudlust on ilmselt ka pakkumine olemas ja see on ka normaalne ning nii turumajandus toimibki kõige efektiivsemalt.»
Ta märkis, et samas kui vaadata viimaseid aastaid, siis on konkurents ja turutingimused juba ilmselt kaupluste lahtiolekuaegu ka mõjutanud ja neid on ka korrigeeritud. «Euroopas on aga pigem näha kohati vastupidist suundumust, kus nn pühapäevaseid või nädalavahetuse ostupäevi tekib juurde ja ka suuremad poed kipuvad üha sagedamini ka kauemaks lahti jääma. Eks nii turg toimibki ja puudub usk, et riikliku sekkumisega oleks võimalik seda kuidagi paremini korraldada.»
Eesti kaupluste lahtiolekuajad on Euroopa Liidus (EL) ühed pikemad. Nädala keskel lahtiolekuaegu Euroopas üldiselt ei piiritleta, kuid tavapraktika kohaselt lähevad toidupoed kinni mitu tundi varem kui Eestis, kus sulgemisaeg on kas kell 22 või 23. Pühapäeviti on Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Kreekas ja Austrias poed suletud ning kaubelda saavad ainult väikekioskid esmavajalikuga. Soomes on puhkepäevadel lahti ainult väiksemad poed.