Arco Vara: välismaalastest põllumaade ostjad tegelevad ise põllumajandusega

Lihtsalt üks ilus kollane põld ilusal suvepäeval. Foto: Siim Pinka

Arco Vara põllu- ja metsamaade maakler Margus Põld ütles, et välismaalased, kes Eestis suuremaid põllumassiive omavad, tegelevad nendel maadel ise põllumajandusega ning maid välja ei rendi.

«Kui investori all peidada silmas põllumaade ostjat, kes ise otseselt nendel maadel põllumajandusega ei tegele, siis on ostjateks põhiliselt ikkagi Eesti kapitalil ja põllumajandusliku taustaga ettevõtted. Kuid on ka investoreid, kes ostavad maa ainult välja rentimise eesmärgil. Välismaalt pärit ostjaid on, aga nende osakaal on väiksem kui arvatakse,» ütles ta.

Põllu sõnul ostetakse põllumaa tavaliselt arvestusega, et saab iga-aastast renditulu ja et põllumaa hinnad tõusevad. Rendihinnad on väga varieeruvad, tavaliselt on see ca 80 protsenti eurotoetusest. «Ostetakse erinevas suuruses maatükke ja igal pool, kuid erandiks on saared, kus maa ei ole viljakas ja puudub konkurents,» ütles ta meenutades, et põllumaade hinnatõus algas vaikselt 3-4 aastat tagasi ja kestab tänaseni. Kolme viimase aasta esimese kuue kuu statistika näitab, et tehingute arv on kolmekordistunud ja tehingute hinnad on kahekordistunud (3 aastat tagasi ca 700 eurot hektar, praegu ca 1500 eurot hektar). «Kuid kindlasti peaks ära märkima, et teine poolaasta on põllumaade turul aktiivsem - talunikud ja põllumajandusettevõtted koguvad saagi ja investeerivad maasse,

Põllumaade hinna kujundab kinnistu suurus, tootmise kontsentratsioon, mulla kvaliteet, juurdepääs maatükile ja see kui suur on põllumassiiv kokku (mida suurem, seda parem). Piirkondadest on olulised Lääne-Virumaa, Tartumaa, Järvamaa, Jõgeva, Rapla, kus konkurents ja tootmise kontsentratsioon mõjutab tehingu hinda kõige rohkem.