Lugeja küsib: kust saada õigust, kui naaber hõivas pööningu?

Pööning. Foto: Teet Malsroos/Õhtuleht

«Naaber alustas oma korteri laiendamist pööningule ja sulges trepikojast pööningule ligipääsu. Pööning on kaasomandis. Tal õnnestus kuu aega tagasi saada ehitusluba, sest lisas taotlusse ühistu koosoleku protokolli, kust saab välja lugeda, et üldkoosolekul justkui otsustati toetada ehitusloa taotlemist. Allkirjalehel on koosolekul osalejate allkirjad (12 allkirja ja 11 korterit). Linnavalitsus väidab, et sellest piisab,» kirjutab lugeja.

«Meil on kahe majaga ühistu ühise maa ja 16 korteriga, kummaski majas 8 korterit. Saaga algas 2006. aastal, kui naaber tuli meie käest allkirja nõudma, et ta saaks oma korterile ja vastaskorterile juurde lisapinna pööningult. Meie tegime ettepaneku jagada pind kolme korteri vahel. Üks teise korruse korteritest ei soovi laieneda. Naabrile see lahendus ei sobi, sest siis jääb temale vähem pinda. Sellisel juhul ei ole me üldse ehitusega nõus, sest meie korteri peale tulev ehitus tekitab meile igapäevase lisamüra, mida majja kolimisel ei olnud, rääkimata ehitustegevusest endast. Samuti kaob meil võimalus pööningut kasutada ja ise laieneda. Teisel korrusel on neli korterit, kolm neist on kahetoalised ja meil kolmetoaline.

Nüüd ajab ta asju salaja ja ühistu juhatus toetab teda. Kumbki ei teavitanud meid ehitusloa taotlemisest, saamisest ega ehitustegevuse alustamistest. Saime sellele jälile alles nädal tagasi. Milline on Teie hinnangul parim võimalus enda kaitseks? Kas vaie linnavalitsusele ehitusloa tühistamiseks, hagi halduskohtule linnavalitsuse vastu, tsiviilhagi naabri vastu või midagi muud? Juhul, kui see on tsiviilhagi, siis kuidas seda koostada ja mida taotleda?» küsib lugeja.

Vastab jurist Andry Krass Kvatro Kinnisvarahaldusest.

Antud juhul tuleks Teil oma õiguseid kaitsta kahes suunas. Esmalt saate te informeerida linnavalitsust sellest, et ehitustöid teostatakse ilma Teie nõusolekuta, ning paluda linnavalitsusel ehitustegevus peatada. Seadusesäte, millele tuleb sealjuures viidata, on ehitusseaduse paragrahv 12 lõige 2 viimane lause, mille kohaselt ei anna ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine õigust ehitada ilma maaüksuse või ehitise omaniku loata. Reeglina on linnavalitsuse sekkumisest ehitustegevuse peatamiseks piisanud.

Teise sammuna on Teil võimalus pöörduda maakohtusse nõudega ehitustöid teostava korteriomaniku vastu, nõudes ehitustööde peatamist, tekitatud kahju hüvitamist ning ehitustööde eelse olukorra taastamist.

Lõpetuseks on oluline märkida, et ka siis, kui naaberkorteri omanikul õnnestuks oma eluruumi laiendada Teile kuuluvale kaasomandile (pööningule), siis ei lähe talle sellega veel üle laiendatud osa omandiõigus ning ta on kohustatud pööningu kasutamise Teile igal-juhul igakuiselt hüvitama.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.