Pooled Euroopa Liidu liikmesriigid on esitanud Euroopa komisjonile avalduse, millega soovitakse edasi lükata 800 MHz sagedusala traadita andmeside jaoks litsentseerimise tähtaegu, kirjutab Mobile World.
800 MHz sagedusala kasutuselevõtt Euroopa Liidu andmesides venib
Algse kokkuleppe järgselt pidid kõik liikmesriigid vabastama varasemalt analoogtelevisiooni kasutuses olnud sagedusala traadita andmeside jaoks juba käesoleva aasta esimesest jaanuarist, õigeagselt tegid seda vaid 11 riiki.
Euroopa Komisjon nõustus 14 tähtaja edasilükkamise avaldusest rahuldama üheksat. Aega said juurde Hispaania, Küpros, Leedu, Ungari, Malta, Austria, Poola, Rumeenia ja Soome. Slovakkia ja Sloveenia puhul leiti, et viivitused ei olnud seotud mitte erakorraliste vaid organiseerimatusest tulenevate põhjustega ning neile riikidele ajapikendust ei antud.
Kreeka, Läti ja Tšehhi juhtumid on veel komisjoni poolt hindamisel. Belgia ja Eesti jäid küll 800 MHz üleandmisega hiljaks, kuid ei ole esitanud erisuse jaoks avaldust. Bulgaaria on teatanud, et jätkab sagedusala kasutamist avaliku turvalisuse ja riigikaitse eesmärkidest lähtuvalt.
Euroopa Komisjoni digitaalarengu voliniku Neelie Kroes on teatanud, et üheksale riigile antud ajutised ja piiratud erisused on viimaseks selles suunas tehtavaks möönduseks.
Kroesi sõnul kinnitab Euroopa Liidu andmesides 800 MHz sagedusala kasutuselevõtu läbikukkumine tema väidet, mille kohaselt vajab kogu regiooni tööstus «korralikku läbiraputamist».
Kroes esitab septembris Euroopa komisjonile raporti, soovitades Euroopa Liidul üle minna ühisele telekomiturule, sagedusalade reformil on selles ettepanekus mängida keskne roll.
Voliniku hinnangul vähendab ühtsetele sagedustele ülemineku viivitus Euroopa Liidu konkurentsivõimet, kuna seadmete tootjad võivad jätta teatud sageduste toe oma raadiokiipidest välja, kuna piisaval hulgal liikmesriike ei ole seda sagedusala litsentseerinud.