Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Rongipileti hinnatõus tuleb

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Illustratsioon: graafika: Silver Alt

Elektriraudtee vajab uue ja senisest tihedama sõidugraafiku käimashoidmiseks lisaraha. Elektriraudtee juhatuse esimehe Andrus Ossipi sõnul taotleb firma riigilt 1,5 miljoni euro võrra suuremat dotatsiooni ning rongipileti hind tõuseb võrreldavasse suurusjärku bussipiletiga.


 

Ossip kinnitas, et elektriraudtee sõlmis juulikuu algul majandusministeeriumiga lepingu, mis määrab raudtee reisid aastail 2014–2017. «Lepingus on fikseeritud reiside miinimummaht, täpsem maht lepitakse kokku hiljemalt oktoobris,» rääkis Ossip.

Suurem dotatsioon
Diiselrongidega tehtavate reiside arv Tartusse kasvab kaheksa korrani päevas, Pärnusse nelja korrani ning Raplasse ja Narva kuue korrani. Kuus korda hakkab käima ka Tartu ja Valga rong.

Elektrirongide sõidusagedus kasvab juba sel aastal, kuid diiselrongide uus sõiduplaan peab kehtima hakkama hiljemalt tuleva aasta aprillis. Uued diiselrongid peaks praeguse vanema Edelaraudtee veeremi välja vahetama juba uue aasta alguses.

Ossip märkis, et pikaajalise eesmärgina ootab majandusministeerium, et rongisõitjate arv kasvab poole võrra, kuid tema sõnul ei juhtu see otsekohe.

«Meie eesmärk on reisijateveo mahtu suurendada, kuna uued rongid on palju efektiivsemad, siis sealt peaks tulema võit,» rääkis ta.

Ossip lisas, et Elektriraudtee on esitanud ka dotatsioonisoovi. Kui tänavu toetas riik elektri- ja diiselrongiliiklust 20,1 miljoni euroga, siis tuleval aastal vajaks firma 1,5–2 miljoni euro võrra suuremat summat. Ossip ütles, et firma küsis 1,5 miljonit enam, kui tänavu reisirongidotatsiooniks kokku kulus. Majandusministeeriumi teatel küsitakse aga eelarvekõnelustel kahe miljoni suurust lisa.

Üks põhjus on ka suurem infrastruktuuritasu. Kui aastas makstakse Eesti Raudteele reisirongidelt rööbastee kasutustasu 2,7 miljonit ja Edelaraudteele 5,7 miljonit, siis ainuüksi infrastruktuuritasu tuleb uuel aastal suurem: kokku 9,5 miljonit eurot. Elektriraudtee ja majandusministeeriumi värske lepingu järgi saab tasu vajaduse korral ka suurendada.

Kallim pilet

Peale riigi dotatsiooni kasvab ka piletihind. Elektriraudtee on seni hoidunud piletihinda ennustamast.

Ossip märkis eile, et rongipileti hind peaks 2014. aastal kasvama bussipileti hinnaga samasse suurusjärku.

«Summa summarum on rong praegu odavam kui buss, 2014. aastal peaks [rongipileti hind] olema aga võrdne või samas suurusjärgus bussipiletiga,» ütles Ossip. «Rongide kvaliteet ja sõiduajad paranevad, mistõttu oleks ka põhjust küsida kõrgemat hinda.»

Ossip kinnitas, et rongiliiklus peab muutuma nii kiireks ja mugavaks, et pakuks konkurentsi isikliku autoga sõitmisele. Samas toonitas ta, et piletihinda mõjutavad nii riigi dotatsioon kui ka reisijate arv. Kui reisijate arv kasvab loodetust kiiremini, võib vajadus piletihinna tõusu järele olla väiksem.

Tallinna–Tartu bussipilet maksab praegu 10,8 eurot, rongipilet 9 eurot; Tallinna–Pärnu bussipilet maksab 8,4 eurot, rongipilet aga 5,5 eurot.


Loe täispikka artiklit Postimehest.

Tagasi üles