Ossip kinnitas, et elektriraudtee sõlmis juulikuu algul majandusministeeriumiga lepingu, mis määrab raudtee reisid aastail 2014–2017. «Lepingus on fikseeritud reiside miinimummaht, täpsem maht lepitakse kokku hiljemalt oktoobris,» rääkis Ossip.
Suurem dotatsioon
Diiselrongidega tehtavate reiside arv Tartusse kasvab kaheksa korrani päevas, Pärnusse nelja korrani ning Raplasse ja Narva kuue korrani. Kuus korda hakkab käima ka Tartu ja Valga rong.
Elektrirongide sõidusagedus kasvab juba sel aastal, kuid diiselrongide uus sõiduplaan peab kehtima hakkama hiljemalt tuleva aasta aprillis. Uued diiselrongid peaks praeguse vanema Edelaraudtee veeremi välja vahetama juba uue aasta alguses.
Ossip märkis, et pikaajalise eesmärgina ootab majandusministeerium, et rongisõitjate arv kasvab poole võrra, kuid tema sõnul ei juhtu see otsekohe.
«Meie eesmärk on reisijateveo mahtu suurendada, kuna uued rongid on palju efektiivsemad, siis sealt peaks tulema võit,» rääkis ta.
Ossip lisas, et Elektriraudtee on esitanud ka dotatsioonisoovi. Kui tänavu toetas riik elektri- ja diiselrongiliiklust 20,1 miljoni euroga, siis tuleval aastal vajaks firma 1,5–2 miljoni euro võrra suuremat summat. Ossip ütles, et firma küsis 1,5 miljonit enam, kui tänavu reisirongidotatsiooniks kokku kulus. Majandusministeeriumi teatel küsitakse aga eelarvekõnelustel kahe miljoni suurust lisa.
Üks põhjus on ka suurem infrastruktuuritasu. Kui aastas makstakse Eesti Raudteele reisirongidelt rööbastee kasutustasu 2,7 miljonit ja Edelaraudteele 5,7 miljonit, siis ainuüksi infrastruktuuritasu tuleb uuel aastal suurem: kokku 9,5 miljonit eurot. Elektriraudtee ja majandusministeeriumi värske lepingu järgi saab tasu vajaduse korral ka suurendada.