Kivinurm-Priisalm: tööpuudus kasvab 20 protsendini

Kristel Kivinurm-Priisalm. Foto: Peeter Langovits

Tööpuudus tõuseb aasta lõpuks 20 protsendini ja niigi poole võrra langenud kinnisvarahinnad kaotavad veel vähemalt veerandi, prognoosib varahaldusettevõtte Avaron partner Kristel Kivinurm-Priisalm ajakirjas Saldo.

Eesti majanduse põhiliseks probleemiks on tema sõnul praegu kõrge laenukoormus ning kiirelt kasvav tööpuudus. Eesti erasektori, eriti eraisikute laenukoormus on võrreldes teiste uute Euroopa Liidu riikidega peaaegu kaks korda kõrgem. Kui Eesti kodumajapidamiste laenumaht SKTsse on 48 protsenti, mis on sarnane Soome ja ELi keskmise tasemega, siis paljude teiste uute liikmesriikide tase on 15-30 protsendi vahel.

Eesti ja teiste Balti riikide lisaprobleem on pangandussektori suur sõltuvus välisfinantseeringust, märgib Kivinurm-Priisalm. Arvestades, et Eesti pangandussektor on iga deponeeritud krooni eest välja laenanud 1,8 krooni, on ta seisukohal, et pangad hakkavad uut raha majandusse pumpama alles siis, kui suhe on langenud tasemele 1,3. See aga tähendab, et ettevõtete ja eraisikute refinantseerimise ja uue kapitali kaasamise võime on järgmised 2-3 aastat madal. Kui teistes Euroopa Liidu uued liikmed saavad krediidikriisi leevenedes võimaluse majandust uue laenurahaga turgutada, siis Eesti on selle trumbi juba ära kasutanud, tõdeb Kivinurm-Priisalm.

Et Eestis taastuks majanduskasv, peab taastuma tarbijausaldus. Selle põhialuseks on tööpuudus ja kinnisvarahinnad. Kivinurm-Priisalm prognoosib, et tööpuudus suureneb aasta lõpuks 18-20 protsendini. Eesti kriis on tema sõnul väga sarnane Soome 90ndate alguse kriisiga. Seal tõusis tööpuudus pooleteise aastaga 5 protsendilt 18 protsendile, aga tööpuuduse taas alla 10 protsendi tasemel langemine võttis aega kümme aastat.

Elamukinnisvara hinnad, mis on juba läbi teinud 30-50-protsendilise kukkumise, langevad suure tõenäosusega veel vähemalt 20-30 protsenti, prognoosib Kivinurm-Priisalm, sest pangad hoiavad täna kinnisvaraturgu kunstlikult üleval ja pole hakanud tagatisi massiliselt likvideerima. On selge, et tänu ehitushindade massilisele kukkumisele suudaksid kinnisvaraarendajad finantseerimise olemasolul tuua täna turule palju odavamaid kortereid kui nende laos seisev jääk.

Kuni kinnisvarahinnad ei stabiliseeru ja tööpuuduse kasv ei pidurdu, ei oota Kivinurm-Priisalm ka Eesti majanduse uue kasvu algust. See, kas Eesti majandust ootab ees pikk 5-7 aastane vindumine või suudame sellest kriisist välja tulla 2-3 aastaga, sõltub tema sõnutsi valitsusest. Kuni poliitikud ei saa aru, et riigi rahakotti tuleb raha ettevõtjate poolt loodud töökohtadest, pole tunneli lõpus valgust, tõdeb ta.